Kolmapäev 3 mai 2017

18. päev - kolmapäev, ootamatult  pikk

Wisteeria

Hommik oli täna kuidagi unine ja vihmane. Kiirustasin tööle ja siis avastasin, et telefon on maha jäänud, seega ei mingeid pilte täna. Tööle läksin kella 9ks. Tööle jõudes tervitasid mind juba tuttavad näod. Täna olin koos Liisaga (ehk duracelli jänesega). Ta on kohutavalt kiire. ma ei jõua aru saadagi, mida ta soovib, kui juba ta on millegagi lennus. Esimesena võtsime koos ette toa nr 1 - Miha pesemise. Mina panin vee valmis. Alati on vaja kaasa võtta 2 punast ämbrit, üks mustade mähkmeta jaoks, kuhu ka paberid ja kasutatud kindad lähevad ning teine punane korv/ämber musta pesu jaoks. Miha sai tehtud kiiresti, siis Liisa ütles, et Katriin on juba tehtud. Siirdusime tuppa nr 3, kus on Ron ja Peter. Liisa läks ees ja juba ta tuli välja lausega "he's cold" - ma läksin ka tuppa ja nägin, et Ron liigutas vasakut kätt ja hingas. Ben (hooldaja) tuli ka vaatama ja teatas ka, et ta ju hingab, kohale tuli ka õde ning ühiselt tuvastati, et mees on minemas. Seega hoidsin ise ka hinge kinni, et ta oleks ikka elus, kui me tal tegime kiire pesu voodis ja mähkme vahetuse. Ruumi tegime ka korda, et oleks puhas ja korras tuba, kui perekond tuleb Roni vaatama. 

Kõrvalvoodis olev Peter otsustati viia pessu potitooliga, duši all puhtaks pesta ning viia puhkeruumi tooli istuma. Mina ei ole veel näinudki, et ta oleks voodist väljas olnud. Seega hoistisime ta potitooli ning sõidutasime pesema pesuruumi. Liisa pesi Peterit ja mina olin abistavaks käeks. Kuivatasime ta ära ning riietasime ja viisime puhkeruumi. Hoistiga panime tugitooli ta istuma. Nüüd oli veel vaja proua toast nr 7 välja tuua alla puhkeruumi. 

Uskumatu, kuidas õhtul enam ei mäleta, mis järjekorras sa kedagi abistasid ja oli see täna või eile. Meeletu energia võtab ka 200% keskendumine mõtlemisele, et mida kliendid tahavad sulle edasi öelda. Vaja oli veel Paul voodist välja saada ja Mesy tuba nr 29 ka tugitooli aidata. Juba oligi käes lõuna. Sara palus mul üllatuslikult jääda õhtu kella 20.00-ni. No mis teha - aitame siis. Lõuna on alati siin megakiire, mina toitsin taas Katreeni ja Mihale panin toidu ette, aga nagunii ta seda ei söö. Katreen sõi kõik ära ja magustoidu ka lisaks. Köögis oli jälle kokk Sheila ning ma tundsin, et soovin süüa, seega võtsin välja ühe oma pausi ja sõin.
Pärast lõunat tuli jälle tea trolley ring teha. Pakkusin ka sellele perekonnale teed, kes oli oma lahkuva lähedase juures. Päevast kirjutades on meeles vaid pidev jooksmine. Kehv on see, et tuli täna paar korda lihtsalt seista ja oodata, kui keegi kohalikest hooldajatest vabaneb, et kahekesi abistada. Mina üksinda esmalt ei tohi (UK reeglid) ja teiseks ei taha vastutada, kui midagi juhtub, seega ootasingi teist hooldajat. Tihti sa ei saa ka tegevust üksinda teha, sest tõsta tuleb ikka kahekesi. Pärast lõunat vahetsime uuesti Miha ja Katreeni mähkmed. Õhtu eel tuli minna tuppa nr 3. Seal olid Roni (surija) lähedased, nendelt tuli küsida, kas nad on nõus, et vahetame Ronil mähkme ära. Leppisime kokku, et kui perekond on läinud, siis teeme seda. Õhtul tuli mul üksinda Maxyt aidata (tuba nr 29), tema soovis voodisse minna. Taas kerkis teema, et ma ju ei tohi üksinda teha, aga mis teha - töö tahtis tegemist, seega alustasin toimetamist ja mingi hetk tuli Lindy ka vaatama ning veidi aitas mind. Saime lõpuks Maxy voodisse, nii nagu tal mugav on - see on peamine. Paul sai ka voodisse aidatud ning Peter läks tuppa nr 2. Õhtusöögi serveerisime ka ning kella viiese tea trolley tegin koos Lindyga ära. Ellen oli vaja ka teisele küljele pöörata ning vahetada mähe.
Õhtuks oli pea täiesti sassis ja tundsin end väga väsinuna. seega täna ma rohkem kirjtutada ei jaksa, sest 11tunnine päev on mulle natuke liiga koormav, aga homme ju vaja taas minna.

Märkused, millest ei tahaks kirjutada aga panin tähele: öösärk tuba nr 7 elanikule nr 1 toast, mähkmed kapist kellele iganes, "tikner" kui omal pole, võtad kellegi teise toast, Josephinal ei olnud patja jalgade vahel täna - tütar tegi märkuse, Sonja vastas NO, kui küsimustki polnud veel esitatud, mina ei pea ju küsima kuhu Peter magama läheb, kui keegi on suremas kõrval voodis. Break on "püha", keegi töötajatest ei liiguta, et signaali peale minna või välisust avada, lamatisvastast madratsit panid tööle omad töötajad, ei mingit sepetsiaalset inimest individuaalsusest lähtuvalt.