Neljapäev 4 mai 2017

19. päev - tööpäev

Täna ärkasin juba tunnikese enne seda, kui telefon oleks märku andnud ja taevas tervitasid mind vaid hallid pilved. Ega miskit, hommikusöögiks võileib ja tass kohvi ning teekond Langleysse taas.

Andsin usekella ja täna avas taas üks võõras nägu mulle ukse. Ma arvasin, et mul on nad kõik juba nähtud, aga oh ei.

Selline brosüür lebab voodi,
et vastu võtta järgmine klient

Panin riided ära ja vaatasin, mida teha saan, hooldajad vaidlesid veel, mismoodi teha, aga siis läksin hooldaja Liisaga (duracell jänes) kaasa ja hakkasime tegutsema. Täna tundus, et hooldajaid on parasjagu, et midagi väga kiiret ei olenud. Me toimetasime 1. ja 2. korrusel. Leslie tõime alla, Barry sai korda pandud, Josephina samuti, Joana pani hooldaja Sally peaaegu valmis. Tänane päev kulges rahulikus tempos, kõigil oli midagi teha, aga jooksma väga ei pidanud. Mary otsis hommikul oma ajalehte, selle leidsin puhkeruumist ja edastasin talle. Liisa, Sally ja mina korrastasime Katreeni. Enne lõunat olid vajalikud ringid tehtud ja Steven koristas tuba nr 31, kuhu pidi lähiajal tulema haiglast klient. Tuba nr. 7 - Joan sai alla puhkeruumi viidud ja temale tuldi täna pärastlõunat järgi ja ta viidi koju. Kokaks oli täna suur poiss Ben ja hooldaja on siin ka Ben - sihvakas pikk poiss. Lõunasöögil sain taas täna Katreeni toita ja Mihale panin ka ette toidu aga  ma tean, et ta ei saa eriti neelata. Katreen sõi kõik ära ja köögist küsisin talle magustoitu ka ja selleks tuli jogurt. Hooldaja Sally tuli ka sinna tuppa ja pani lusikaga Mihale lihatüki suhu, mees näris seda väga väga pikalt ning rohkem toitu ta suhu ei võtnud.  Käte anstiseptikat ma siin eriti küll ei näe, kuid on mõned reeglid, mis toimivad:

- kindaid ei visata toa prügikasti
- mähkmetega ei lähe pesuruumi ja neid ei visata tuppa prügikasti

Nimeline ümbrik hooldajale

- kööki kinnastega ei tule (valgete töökinnastega)
- toitu serveerdes sinine kilepõll ja sinised kummikindad
- sisenedes alati koputad

Kindlasti on alati vaja ka hommikul ennast tööle kirja panna, et mis kell sa tulid ja mis kell lahkud ning allkiri ka lisaks. Töötajate puhkeruumi seinal on stend, kus on palju erinevaid teateid ja sinna pannakse ka nimelised ümbrikud teadetega. Seda ma ei tea veel, mida nad sisaldavad, aga uurin homme järgi. 

Lõunaks sain herneid ja mingi sibulaga tehtud guljašilaadne värk, sündis süüa küll.

Pärast lõunat nägin Sonjaga kaasas ringi liikumas ühte tõmmut naist, tundub, et on siia tööle tulemas. Mina sain rahulikult Ellenile teed joota ja peenestatud banaani kreemiga pakkuda. Peeter, kes ajutiselt toas nr. 2, tahtsin talle teed pakkuda, kui sain vastuseks "fuck off". Eks nii see eluke ole, et kuidas kellelegi. Tähelepanekuna nägin, et kõik kasutavad musta pastakat, meil enamikud just sinist. Selgelt on teada, kui mina olen kirjutanud - sinine pastakas.

Tuba nr 30

Puhkeruumis ajasin juttu Pauli ja Tomiga. Tom soovis liikuda teise tugitooli, et televiisorit vaadata, aga teisi hooldajaid läheduses polnud, seega võtsime rulaatori ja suundusime teekonnale. Tomi parem jalg mitu korda nagu vääratas aga saime õnnelikult sihtkohta ja istus tugitooli.

Köögis sai nõud puhtaks peastud ja Cloe'iga hakkasime teeringiks valmistuma. Teering tuli meil allkorrusel vaid teha. 

Kokkuvõtvalt saab õelda: oli rahulik päev.

Enne tööpäeva lõppu läksin Katreeni ja Miha toast läbi ning seal istus keegi naine, nende tütar. Ütles, et ema on juba üle aasta selline ja väljendas pahameelt, et miks ema ratastooli ei tõsteta, aga ma ei olnud ka kompetentne vastama. Miha soovis piima, tegin kuumaks, aga siis selgus, et ta tahab hoopis külma. Sain talle ikka külma piima toodud. Nende tütar ütles, et isa ignoreerib teda - selline on kord elu ja meie ei ole hooldajatena kohtumõistjad.

Koju minnes tegime Katiga veel lisaringi ja ostsime toiduputkast kaasa toidu, käis kah.

Õhtu taas arvuti seltsis ja avastasime, et aeg hakkab lõpu poole minema.

Parkimine inglise stiilis