20. päev - oo reedene rõõm
Hommik tervitas veidi rõõmsamini, sest pilve vahelt piilus päike välja. Mis ikka, kiirelt söömine ja riidesse ning tööle.
Kohal paljud tuttavad näod, nüüd juba oma nägu näidates rabab keegi mind kohe kaasa, et saad sa aidata? See on nii armas.
Täna sai siis mindud Binni juurde, kes istus potitoolil ja oli oma voodi ka ära määrinud, mis tähendas kohe voodiriiete vahetust. Lisaks tuli talle teha hommikune pesu ja riietumine. Aega läks meil temaga suht palju, aga tehtud saime. Tom, va unekott, tema ajasime ka üles, pole miskit lebotamist. Pesu, mähkme vahetus, riidessepanek ja "kitsega" jalutades puhkeruumi. Lindi oli ka täna tööl ning rabas mu kaasa pesu tegema tuppa nr. 14 ehk Helena. Talle on täna preester tulemas, seega ma tegin voodi korda ja tema vannitoas hakkasime pesema, jõudsime vaevalt alustada, kui ülemus Sara tuli teatama, et preester on kohal. Seega kiirustasime veel enam, preester ootas samal ajal ukse taga. Lubasin talle lilled ka korda panna, vahetada vesi ja vanad välja visata, ning ühed lilled olid hoopis kraanikausis. Selle töö tegin ära enne lõunat, kui nägin, et preester läinud.
 |
| Meie lähim pood |
Allkorrusel oli veel Paul välja toomata, aga tema tõid teised hooldajad. Täna oli tuppa nr. 31 tulnud ka uus klient, aga mina sinna oma nina täna ei pistnud, sest seal oli perekond ja medõde sõelusid seda vahet.
Mis muud, kui nüüd tuli teha lõunane ring toiduga. Täna toitsin Peeterit, tema toiduks oli kartulipuder, porgand ja mingi kaste või oli see kala. Peetril on raskusi neelamisega ning ta on väga kehva sööja, pudru sees olid tükid ning need ta sõna otses mõttes sülitas välja ning kohe keeldus ka rohkem söömast. Köögist küsisin, mis talle magustoiduks saab ja kokk Sheila andis omaküpsetatud šokolaadikoogi tüki, millle lisas kunstvahukoort pudelist ning siis ma pudistasin selle ära koos koorega. Peeter on maiasmokk küll ning ta sõi selle magustoidu ära. Tahtisn talle juua ka pakkuda, aga ta keeldus. Keeldumised tuleb ka kirja panna.
Toidud residentidele ära antud, pesime Lindiga nõud ära, tema pesi, mina kuivatasin. Vahepeal tuli kuskilt häire, vist oli Briani toast. Brian pidevalt helistab ja tahab midagi. Lõpetasime nõudepesu ning läksime oma lõunat pidama. Sheila praadis mulle veel muna. Lisaks friikartulid ja sink olid siis toiduks. Parem ikka kui mitte midagi. Tegin tassi kohvi ka kõrvale ja nautisin veidi vaba hetke.
Siin töötades olen tahtnud tööde järjekorra üles kirjutada, aga mitte kunagi ei ole nii palju aega, et võtta see hetk ja kirjutada. Reeglitele kohaselt ei tohi telefon ka kaasas olla ja mul pole taskutega pluusi, kuhu märkmik, pliiats ja telefon panna.
Pesuruumis tuli pidevalt uus pesu panna masinasse ja masinast kuivatisse. Nad pesevad pesud kõik siin ja öine vahetus siis triigib. Nüüd oli taas häirekella elu, kui kell tilises, siis vaja taas kuhugi tõtata. Ellenile andsin teed juua ja pudingi söötsin sisse. Gordon oli toolis ennast teega üle valanud, seega tuli ta voodisse panna ja püksid jalast kätte saada, see oli paras tegevus. Ta sai korraks kurjakski mu peale, sest toetasin teda vasakust õlast, et keerata, aga see on tal valus õlg ja rusikas lendas ka korra. Oh jah, selline on kord eluke. Täna tuli ka Veera ette võtta, mähkme vahetus, läksime protseduurile kolmekesi: mina, Cloe, Lindi. Veera nimelt peksab, küünistab, virutab jalaga, sülitab. Ta vaatab kogu aeg laste multifilme ja ta voodi on täis nukke ja pehmeid loomi. Mina püüdsin saada Veera pilgu ja mängisin Miki-Hiirega, et tema tähelepanu võita ja ta patjadest eemale meelitada. Cloe tuli trakse peites vaikselt voodi poole ja pani talle selja tagant traksid patjade peale. Sinnamaani polnud Veera aru saanud, et traksid toodi. Üritasin Miki-Hiirega mängides teda innustama püüdma hiirt, et saaks traksid panna selja taha. see isegi õnnestus. Rahulikult saime isegi traksid ümber keha kinnitda ja jalgade alt ka läbi. Kui Veera tunnetas trakside rihmasid siis kohe hakkas rihmadega vehkima.
Tõstsime ta traksidega üles, et saaks üldse mähet vahetada. Mina hoidsin Veera kätt, Lindi hoidis teiselt poolt kätt ja Cloe askeldas puhastamisega. Veera jald käivad ka korralikult, ma ei näinud täpselt, aga Cloe sai jalaga vastu pead. Protseduur õnnestus lõpuks lõpetada ja pärast sellist operatsiooni alati tunnetad, et oled midagi väga suurt korda saatnud. Loomulikult tuleb kõik sellised kratsimised ja löömised üles kirjutada. All puhkeruumis tuli Paulile terapeut, kes soovitas meil Pauli tõsta pükstest, et ta sirgemini toolis oleks, siis ei vaju selg ega pea nii ära. Tom (pildil) sai jalgrattaga sõita, kiusasin teda, et tule vändates ja püüa mind kinni :). Kell sai juba päris palju, aitasin "teatrolli" teha. Mõtlesin just, et tulen kella 17 aegu ära, aga Lindi palus, et ma jääks. No mis ikka, kaks vaba päeva ju ees ootamas ja ma polnud veel väga väsinud ka, seega tegin taas pika päeva - 11 tundi. Sara (ülemus) oli ka veel tööl. Õhtul ringi liikudes leidsin Edithi toas nutmas ja kurtmas, et keegi teda ei armasta ja tema juurde tuppa ei tule. Üritasin teda lohutada ja pakkusin seltsi mingi aeg. Hiljem ütlesin Sarale, et Edith nutab oma toas. Maizy sättisin voodisse uneootele. Brian tahtis, et tema bed controll on kuhugi kadunud ning Tom ol terve tee maha ajanud, enamik õnneks põrandal, aga voodilina oli samuti märg. Vahetasin üksinda voodilina ära ja kuivatasin eelnevalt ka põranda. Peetril nägin täna ka külastajat, kes teda ka toitis - see tegi rõõmu.
Tundsin, et minu mõõt on tänaseks täis, kell oli juba 19:40 - seega ruttu minema, muidu keegi taas avastab, et saab mind kaasata millessegi. Jätsin head aega ning lipsasin minema.
Eilsest - uurisin manager Sara käest, mis on need ümbrikud seinal, kus töötaja nimi peal. Iga kolme kuu kohta tehakse töötajaga arenguvestlus ehk supervisioon, kus töötaja saab oma hinge pealt ära rääkida, millest puudust tunneb ja sellest tehakse kokkuvõte ning see edastatakse ka töötajale.
Teel koju nägin päris ähvardavaid pilvi taevas. Toas olles jutustame Katiga alati oma päeva tähelepanekud läbi, mida nägime erilist, või mis ei olnud kuigi meeldiv vaadata.
Õhtu veetsime taas arvuti ja blogi seltsis.
Mis muud, kui nüüd tuli teha lõunane ring toiduga. Täna toitsin Peeterit, tema toiduks oli kartulipuder, porgand ja mingi kaste või oli see kala. Peetril on raskusi neelamisega ning ta on väga kehva sööja, pudru sees olid tükid ning need ta sõna otses mõttes sülitas välja ning kohe keeldus ka rohkem söömast. Köögist küsisin, mis talle magustoiduks saab ja kokk Sheila andis omaküpsetatud šokolaadikoogi tüki, millle lisas kunstvahukoort pudelist ning siis ma pudistasin selle ära koos koorega. Peeter on maiasmokk küll ning ta sõi selle magustoidu ära. Tahtisn talle juua ka pakkuda, aga ta keeldus. Keeldumised tuleb ka kirja panna.
Toidud residentidele ära antud, pesime Lindiga nõud ära, tema pesi, mina kuivatasin. Vahepeal tuli kuskilt häire, vist oli Briani toast. Brian pidevalt helistab ja tahab midagi. Lõpetasime nõudepesu ning läksime oma lõunat pidama. Sheila praadis mulle veel muna. Lisaks friikartulid ja sink olid siis toiduks. Parem ikka kui mitte midagi. Tegin tassi kohvi ka kõrvale ja nautisin veidi vaba hetke.
| Kevadised hooldustööd käimas - teel tööle minnes |
Pesuruumis tuli pidevalt uus pesu panna masinasse ja masinast kuivatisse. Nad pesevad pesud kõik siin ja öine vahetus siis triigib. Nüüd oli taas häirekella elu, kui kell tilises, siis vaja taas kuhugi tõtata. Ellenile andsin teed juua ja pudingi söötsin sisse. Gordon oli toolis ennast teega üle valanud, seega tuli ta voodisse panna ja püksid jalast kätte saada, see oli paras tegevus. Ta sai korraks kurjakski mu peale, sest toetasin teda vasakust õlast, et keerata, aga see on tal valus õlg ja rusikas lendas ka korra. Oh jah, selline on kord eluke. Täna tuli ka Veera ette võtta, mähkme vahetus, läksime protseduurile kolmekesi: mina, Cloe, Lindi. Veera nimelt peksab, küünistab, virutab jalaga, sülitab. Ta vaatab kogu aeg laste multifilme ja ta voodi on täis nukke ja pehmeid loomi. Mina püüdsin saada Veera pilgu ja mängisin Miki-Hiirega, et tema tähelepanu võita ja ta patjadest eemale meelitada. Cloe tuli trakse peites vaikselt voodi poole ja pani talle selja tagant traksid patjade peale. Sinnamaani polnud Veera aru saanud, et traksid toodi. Üritasin Miki-Hiirega mängides teda innustama püüdma hiirt, et saaks traksid panna selja taha. see isegi õnnestus. Rahulikult saime isegi traksid ümber keha kinnitda ja jalgade alt ka läbi. Kui Veera tunnetas trakside rihmasid siis kohe hakkas rihmadega vehkima.
Tundsin, et minu mõõt on tänaseks täis, kell oli juba 19:40 - seega ruttu minema, muidu keegi taas avastab, et saab mind kaasata millessegi. Jätsin head aega ning lipsasin minema.
Eilsest - uurisin manager Sara käest, mis on need ümbrikud seinal, kus töötaja nimi peal. Iga kolme kuu kohta tehakse töötajaga arenguvestlus ehk supervisioon, kus töötaja saab oma hinge pealt ära rääkida, millest puudust tunneb ja sellest tehakse kokkuvõte ning see edastatakse ka töötajale.
Teel koju nägin päris ähvardavaid pilvi taevas. Toas olles jutustame Katiga alati oma päeva tähelepanekud läbi, mida nägime erilist, või mis ei olnud kuigi meeldiv vaadata.
Õhtu veetsime taas arvuti ja blogi seltsis.
Brian tahtis jalatooli, Margared polnud saanud teed (kange tee piimaga).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar