4. päev - Tõsine päev
Tänane päev algas taas minul varase ärkamisega ehk kell 7.00 ja tunnikese lebotasin niisama voodis. Mingit kokkulepet tänaseks ei olnud ning mina võtsin rahulikult. Hommikul tegin taas "pätikohvi" ja võileib hinge all, siis läkisn kell 9 alla, et ehk saab selgust ja keegi annab mingi märguande, et mis edasi saab. Õues kedagi meid ootamas ei olnud ning otsustasin otsida Ruth Gates'i telefoninumbri, et anda endast märku. Katil on ka Faithi telefoninumber ning siis saatsin sõnumi hoopis talle, et oleme ootel, mis saab.
Vastust ei tulnud ning ma läksin mere äärde jalutama - lihtsalt niisama.
Sain Faithilt sõnumi, et meid oodatakse Palmerstoni kella 11ks. Nii me siis jaluasime paar tänavat edasi Palmestoni. Andsime uksekella. Vastu tuli keegi võõras inimene, aga meid lubati sisse ning panime oma riided pesuruumi. Jaotati täna nii, et mina jäin allkorruse saali, vaatlema.
Tänase päeva esimene ülesanne oli jagada inimestele teed ja vaadata, et kõikidel oleks lauad puhtad, ning vesi ees. Suur väljakutse oli juba nimede kuulmine ning ikka pigem eristasid neid riiete värvi järgi.
Majal on 3 korrust, esimesel asub köök, riiete pesemise ruum, ühisruum ja mõned toad, seda korrust nimetavad nad pigem ground floor ehk nullkorrus. O korrusel elavad isekäivad residendid ja toas nr 20 elab lamav vanaproua, kes ei kuule. Järgmisena tuli hakata ette valmistama lõunasööki, s.t. kärule tuleb panna toidud esimese ja teise korruse residentidele. Täna olid majas hooldajateks Lätist pärit neiu Dace ja Slovakkiast tulnud neiu. Peavastutajaks oli Madeline, kes teeb täna pika päeva elik kella 9-21. Mina viisin koos Dacega toidud liftiga 2. ja 1. korrusele, siin tuli toit viia tuppa kokku 8 inimesele. Kindlasti on oluline tubade ustele koputamine ja küsimine, "kuidas sa ennast tunned?". Iga tund tuleb residente kontrollida ja teha märge, kuidas nad ennast tunnevad, kas magavad või on ärkvel. Tuli toita täna Stellat, kes on voodis ja ei tõuse. Temale serveeriti püreesuppi, mille ta sõi ilusti ära ja neelas ka väga vapralt. Magustoit meeldib talle alati. Tema kõnest ma aru ei saa, ta räägib midagi, aga teised ei saa ka aru. Groung floor tuba C20 on Margareth, kes on samuti voodis - teda ma toitsin ka täna. Mina muudkui rääkisin, kuid tema minuga mitte, siis kuulsin, et ta ütles mulle, et ta ei kuule mind. Vähemasti poole toidust sõi ta ära. All saalis tuli ka pidevalt küsida, kas keegi soovib midagi ning alati peab vesi või mahl ees olema.
Järgmise ülesandena tuli meil viia Tony vanni, mina sain olla abistavaks käeks. Abistasin lahtiriietamisel, pesemisel ja kuivatamisel. Huvitav oli see, et ta ise kõnnib, aga vanni tõsteti ikka tõstukiga. Tonyle meeldib väga tuline vesi ja pidin talle pidevalt vett selja peale valama, et tal oleks soe ja mõnus. Ta kurtis pidevalt, et ruum on jahe. Korrutas aina, et peas on midagi, kas meie tunneme. Jah tal oli peas mingi muhk, hooldaja lubas panna sinna kreemi peale, et see oleks pehmem. Sokid olid ta jalgade veresooned kinni vajutanud ja seepärast ei pannud enam talle neid sokke jalga, vaid ainult sussid. Tony tagasi ühisruumi viidud, pakkusin talle kosutavat teed. Teistelgi oli aeg taas teed juua, nii saigi jälle tehtud teeserveerimise ring ja küpsised lisaks. Pildistamise kohta saime loa vaid siis, kui inimesed on ise nõus, aga pigem on mitte teha, sest siin on inimese turvalisus ja privaatsus väga väga oluline. Kindlasti ei tohi pilte panna kuhugi sotsiaalmeediasse. Rääkisime, et kirjutame blogi, aga nemad arvasid, et kirjutame FB kõik ülesse. Täna selgitasin, et kirjutame blogi eraldi leheküljel ning Facebookiga see ei seostu - nende silmis on see PÄEVIK e Daiary. Suhteliselt lihtne asi toob siin kaasa palju teisitimõistmist.
KOKKUVÕTE PÄEVAST - algas päev suure teadmatusega, kuid kujunes kümnetunniseks. Sai tehtud erinevaid tegevusi - söötmine, jootmine, pesemine, koristamine, serveerimine, abistamine jalutamisel, tõstukiga tõstmisel vaatlemine, tutvumine residentidega.
Lõpp hea, kõik hea :)
 |
| Töötajate nimed. |
Tänase päeva esimene ülesanne oli jagada inimestele teed ja vaadata, et kõikidel oleks lauad puhtad, ning vesi ees. Suur väljakutse oli juba nimede kuulmine ning ikka pigem eristasid neid riiete värvi järgi.
Majal on 3 korrust, esimesel asub köök, riiete pesemise ruum, ühisruum ja mõned toad, seda korrust nimetavad nad pigem ground floor ehk nullkorrus. O korrusel elavad isekäivad residendid ja toas nr 20 elab lamav vanaproua, kes ei kuule. Järgmisena tuli hakata ette valmistama lõunasööki, s.t. kärule tuleb panna toidud esimese ja teise korruse residentidele. Täna olid majas hooldajateks Lätist pärit neiu Dace ja Slovakkiast tulnud neiu. Peavastutajaks oli Madeline, kes teeb täna pika päeva elik kella 9-21. Mina viisin koos Dacega toidud liftiga 2. ja 1. korrusele, siin tuli toit viia tuppa kokku 8 inimesele. Kindlasti on oluline tubade ustele koputamine ja küsimine, "kuidas sa ennast tunned?". Iga tund tuleb residente kontrollida ja teha märge, kuidas nad ennast tunnevad, kas magavad või on ärkvel. Tuli toita täna Stellat, kes on voodis ja ei tõuse. Temale serveeriti püreesuppi, mille ta sõi ilusti ära ja neelas ka väga vapralt. Magustoit meeldib talle alati. Tema kõnest ma aru ei saa, ta räägib midagi, aga teised ei saa ka aru. Groung floor tuba C20 on Margareth, kes on samuti voodis - teda ma toitsin ka täna. Mina muudkui rääkisin, kuid tema minuga mitte, siis kuulsin, et ta ütles mulle, et ta ei kuule mind. Vähemasti poole toidust sõi ta ära. All saalis tuli ka pidevalt küsida, kas keegi soovib midagi ning alati peab vesi või mahl ees olema.
 |
| Madeline tuba e Mandy |
KOKKUVÕTE PÄEVAST - algas päev suure teadmatusega, kuid kujunes kümnetunniseks. Sai tehtud erinevaid tegevusi - söötmine, jootmine, pesemine, koristamine, serveerimine, abistamine jalutamisel, tõstukiga tõstmisel vaatlemine, tutvumine residentidega.
Lõpp hea, kõik hea :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar