Pühapäev, 30. aprill 2017

Pühapäev - vaba päev

15. päev - vabadus volberdada 

Teekond kaugustesse
Ahoi, äratus! Vaja üles otsida kostüümid ja minna tšillima. Eile õhtu läks pikalt arvutis nokkimisega ja muidugi ma sain oma ühe soki valmis. Vähemasti saab üks jalg nüüd vahel soojas olla ja siis soki teise jalga panna. Täna tegime paar võileivaampsu ja tuli tahtmine ka teine tass "pätikat" otsa teha, sest ühest jäi nagu väheks. Väljas tervitas meid veidi tuuline, aga päikesepaisteline ja rõõmus ilm. 
Vahva leiutis :)
Täna võtsime teekonna Thamesi suudme poole, kus maa teeb käänaku. Detailed_History_of_Shoebury_Garrison.pdf. Enne väljumist pidasin endaga sõnasõda, et mida selga panna, sest liikudes hakkab soe, aga pigem on mul kogu aeg jahe olek. Otsustasin lisapluusi kaasa võtta. Tõttasime siis välja. Käisime veel High Streetil, kus jõime tassikese kohvi ja sõime meie mõistes küpsekartulit. Huvitav, miks meil Eestis neid ei pakuta söögikohtades? Veetase oli mineku hetkel suhteliselt kõrge, aga tegime kindlaks, et tegelikult oli mõõn käimas. Meie teekonda rõõmustas selline isetehud motikas, ajasin mehega veidi juttu ka, ta oli selle ostnud alles eelmisel aastal.
566 rannamajakest
Nautisime armast merevaadet ja neid vahvaid supelmajakesi, mida oli kokku 566. Milleks nad on, see jäi meil teadmata, kas rannakaluritele või purjepaatide omanikele, aga kõik need majad olid nummerdatud. Siin oli ka väga armas terrassikohvik, kus tagasiteel puhkepeatuse tegime.  Rühkisime ikka taas edasi, taamal helendamas mingi imelik asi, millest kaugusest aru ei saanud.                                        








Poppies wave - mooni laine
Vahepeal vaatasin oma sammulugejat ja tuvastasin, et 15 000 sammu on juba astutud, tõdesin, et täna tuleb siin rekordarv sammusid. Jõudsimegi oma eesmärgi juurde, mis on POPPIES TOUR. Ehk meil nagu sinilille kampaania veteranide heaks. "Mooni lained" on ajutine https://www.1418now.org.uk/commissions/poppies/. Siit saate vaadata lähemalt. NKK- meil on siit palju õppida ja ka miks mitte midagi samalaadset teha ;). Jalad andsid juba endast tunda, aga kauguses nägime veel ühte eesmärki. Sinna me enam siiski ei läinud, tuleb
ikka oma võimeid ka reaalselt hinnata. See, mis meil silma jäi, oli Cold War Defence Boom, mille ülesandeks oli kontrollida laevaliiklust Thamesi jõel. Siht saavutatud ja tagasiteele kodu poole. Teel tegime peatuse, sest kodus süüa teha ei saa ja võtsime õhtueine. Hinnad on siin kõik praktiliselt 15 £ ringis ja joogid 4-5£. Vaadates merele nägime imelikku asja, nagu oleks allvelaev. Arutasime, kas allveelaev mahub siin liikuma ja kas see seisab või liigub. Vastus jäi meil veel õhku rippuma. Vahepeal tuli juba ka mõni piisk vihma, kuid see oli ainult hirmutamiseks. Õnnelikult jõudsime kuivadena koju. Kõht oli täis, olek oli mõnus ja nii istusime st lebotasime voodis, sest meie toas lauda pole, kus taga saaks inimese moodi istuda, aga pole häda - elu on ilus ja värviline.                                                        
Õitsev kadakas
Leidsime looduse leiuna - õitseva kadaka. Ta oli puutudes okkaline nagu kadakas, aga kes talle need õied külge on kleepinud - eks need Blocksbergi mäel olevad nõiad on siin toimetanud :)

Laupäev, 29. aprill 2017

Laupäev 29 aprill

14. päev - Laupäev vaba päev

Tänane lõunasöök


Selle nädala väsimus ja eriti eilse päeva 11 tundi oli vaja välja puhata ning lasin voodil ennast veidi kauem uinutada.  Vanajumal oli täna meiega ja saatis meile väga ilusa ilma. Hommikusöögi manustamine tehtud, kodune olukord üle kuulatud, sättisime ennast jalutamisele. 
Suuna võtsime taas Leigh to Sea poole, kus oleme korra juba käinud aga siis olid poed kinni, täna otsustasime poodidega tutvuda.     Võtsime rahuliku kõnni ja tuulasime siis kaubanduses.                    

Kohalikud tegelased :)

Ma vaatan kõrgelt ülevalt :)
Võib ju ka auto jalutama viia
Purjehooaeg avatud :) 


Kalad kuival :)


                                                                                        Meie matk lõppes  õhtul kella 19 ajal. Mis salata, põhilised kauplused, mida külastasime, olid ikka teise ringi poed. Õhtu nagu ikka kujunes arvuti seltsis ning juues teed piimaga. Inimene harjub kõigega, pole sellel teel piimaga häda miskit. Tore oli lugeda Madise kommentaari ja tunda, et Te mulle kaasa elate. Täna oli Oige ja vasemba tantsmise päev, mina kepsutasin siin liivakaldal, mõni võis vaadata küll, et keegi kuskult lahti pääsenud aga... Tänase päeva nael - DEMENTSUS ON NAKKAV :)


Reede, 28. aprill 2017

Reede 28 aprill 2017

13. päev - pikk, pikk

Täna tervitas taas armas päike, kui aknast välja vaatasin. Hommikukohvi ja võileib hinge vahel, arvasin, et täna tuleb lühike päev... Vaat nii on, kui sina mõtled, siis keegi teine töötab vastu. Taas rahulik jalutuskäik Langley Lodge Nursing Home'i, mille teekonnal kohtasin täna armsat kassi, kes magas auto kapoti peal. Tahtsin talle pai teha, aga ta vaatas mu lähenevat kätt väga umbusklikult ning nii ma ta sinna maha jätsin.
Töötajate ruum e puhkeruum
Taas alustame päeva siis sellega, et riietume ja vaatame, kes meil täna tööl on. Cindy oli minu jaoks täna uus nägu. Imestan, et siin on hooldajad väga noored inimesed. Meie riigis nii ei ole. Meil on hooldajateks pigem keskea ületanud töötajad.
Selgus, et täna peab keegi olema kogu aeg 1:1 ühe residendiga st et kogu aeg peab 1 inimene olema tema juures, tegemist taas meesterahvaga. Tema koduks sai ruum nr 30.
Esmalt tundus, et täna pole midagi teha ning ma süvenesin kliendi mappi, et mis seal kirjas on ka. Hooldusplaan koosneb 8 erinevast osast, aga sellest kunagi teine kord pikemalt. Tunnike sain mapiga tutvuda, kuid siis oli vaja miskit korraldada. Ruumist nr 28 kostus häire. Proua tahtis voodist üles tulla ja minna istuma tugitooli. Kedagi teist hooldajatest läheduses ei olnud ja nii ma siis hakkasin üksi temaga toimetama, kuigi
Veel vaba tuba, nr 2
tegelikult ei tohtinuks. Vaikselt askeldadaes sain tema korda ja tooli istuma. Järgmisena tuli juba soov Pauli toast, sest ta oli väga halvasti voodis ja teda oli vaja liigutada voodist välja. Taas murekoht, ma ei saa seda üksi teha. Ootasin, kuni keegi vabaneb ja mulle tuli appi Lindi (tõmmu naine). Saime Palulil pluusi vahetatud ning tõstukiga tõstsime ta tugitooli ning tugitooliga sõidutasime puhkeruumi. Avastasin, et Tom on ka juba puheruumis ning tervitasin rõõmsalt teda. Elleni kord oli nüüd puhketuppa tulla, tema ruumis on raske ratastooliga liikuda, sest see ei mahu uksest välja. Keelatud on kasutada ratastooli, kui ei ole jaluseid küljes. Muud üle ei jäänud, kui viia Ellen puhkeruumi läbi õue. Enamik kliente oli juba teenindatud ja kätte hakkas tulema lõuna, köögis oli täna taas Sheila. Lõuna aegu tuleb tavaliselt keegi veel korra paariks tunniks appi, et kiirelt lõuna ära teha ja söötmisi on päris palju (Katreen, Peeter, Ellen, Josephina). Mina toitsin puhkeruumis Ellenit ja magustoiduks sai ta jogurti. Ellen sõi kõik ilusti ära.
Vahepeal tuli mänedžer mu juurde ja palus, et kas ma ei teeks täna kella 20.00 ni? No mis teha, eks siis teeme ära, ise pidasin küll vaikselt plaani, et tulen 16 aegu ära, aga mis ikka, teeme ära. Pärastlõuna oli kui vurrkanni elu, sest täna tuli juurde 2 meesterahvast ning eile ka veel 1, seega on vaba veel vaid 4 voodikohta. Sain mahti ka pidada enda lõuna kiirkorras ja taas häirenupp seina peal andis märku, et keegi vajab abi. Nii me jooksime: kes tahtis tualetti, kellel pott tühjendada, kellelgi oli vaja hapnikuaparaat välja lülitada, keegi soovis rääkida õega.
Sellega toodi täna klient majja
Kella 16 aegu hakkasime inimesi viima tagasi vooditesse ja vaatama üle kõikide mähkmeringi. Mina olin paaris kuldkiharaga (nime ei mäleta). Nii ringitiirutades läks aeg väga ruttu. Peetril mähkmeid vahetades on ta tihti kuri, aga täna oli ta kuidagi väga rahulik ning saime mähkme vahetatud. Suur toimetamine tuli ka toas nr 3, kuhu tuli uus härra. Vahetasime ka temal just mähkme ära, kui tulid Sara ja Vicky ning tirisid kaasa lamatisevastast madratsit. Nüüd tuli siis jälle härra voodist välja saada ja madrats ära vahetada. Nii me siis neljakesi seal maadlesime ning saime ikka tehtud.
Õhtul  kella 20.00 aegu tuli öine vahetus ning meil oli aeg hakata lahkuma. Enamus inimesi oli viidud vooditesse. Tegin omale tassi kohvi ning paar puuvilja põske ja sain tulema. Õhtu oli väga vaikne ja ilus, tuli tahtmine minna veidi jalutama ja istuda korra maha ning lõõgastuda. Läksin kodust läbi ja Kati oli ka tagasi ning veensin Kati kaasa tulema alla randa, et korra istuda. Otsustasimegi, et lähme vaatame siia alla randa restoranid aga kaugemale ei lähe. Oli teine avatud ja lubasime endale väikese nädalalõpu lõõgastuse.

Neljapäev, 27. aprill 2017

Neljapäev 27 aprill 2017

12. päev- Toimekas päev

 Täna oli tavapärane äratus. Tavaliselt ma unenägusid ei näe, aga täna öösel korraldiasin küll mingit tänupidu kellelegi ja elusad kanad olid ka mängus. Seega vaadake ette, kui miskit korraldama pean, siis arvatavalt midagi elusate kanadega seoses :).
Teel tabatud puhkav kass
Start taas tööle ja ikka parem varem, kui hiljem, seega taas 15 minutit varem kohal. Täna oli jälle Chloe tööl ja pikk tüdruk ka. Vahel nad räägivad nii kiiresti, et mul kaob võime üldse miskit aru saada. Veidi nad vaidlesid, kes mida teeb. Me pidime Chloega algul Tomi puhketuppa viima, aga see vaidles hirmsasti voodis vastu ja siis me jäime Binney juurde toimetama. Binnyt hakkasime riidesse panema, siis ta hakkas veidi oksendama. Kohe tekkis häire ja õde ning vahetuse vahem otsustasid, et ta peab jääma tuppa, et mitte teistele haigust anda. Binny vaidles vastu, et ta tunneb ennast hästi, aga lõpuks loobus, vahetasime tal riided ja panime selga pidžaama ning aitasime ta taas voodisse. Järgmisena sai ette võetud Peter, oh seda kurja pilku, kui teda pesema hakakti, vehkis kätega ja muidu nii sõnaaher mees, aga "fuck off" tuli väga selgelt välja ja rusikad ikka ka käisid. Olime temaga kolmekesi toimetamas, sest mina üksi ei tohiks midagi teha. Ma püüdsin Peteri kätt hoida ja rahustada. Pluus ja mähe vahetatud, jätsime ta rahunema. Mulle anti ülesanne anda talle teed ja pudingit. Pudinguga saime imehästi hakkama, sest see talle matiseb, aga teejootmise aegu hammustas väga tugevasti mu kätt ja pilk oli ka väga vihana. Mis ikka jätsin ta rahule. Nüüd oli vaja minna taas lamava Josephine juurde minna ning talle ka teed pakkuda. Josephine pidevalt nuttis ja halas, et tahab minna koju. Temal on ka lisahapnik, teed suutsin talle joota oma 150 ml, talle tuli ka pasendajat sisse panna, et kergem neelata oleks. Tõttasin alla korrusele, et mis veel ees ootab. Häire tuli toast nr 10, aga tema tahtis miskit sellist, millest mina aru ei saanud, saatsin sinna teise hooldaja. Nüüd kutsuti mind kaasa Viara juurde, kes on tugev kakleja. Minu ülesandeks oli hoida käsi, olime tema juures 4 hooldajaga. Talle ei meeldi üldse pesemine ja täiega käsi rusikaga lendleb, kratsib, küünistab. Sain minagi paremale käele oma kriimustused kätte. Lisaks kätevehkimisele laseb ta ka jalgadel vehkida. Muud ei jää temaga tegelemisel üle, kui tõsteti tõstukiga üles ja sii sai ära vahetada voodipesu ning teostada mähmete vahetuse. Temaga tegelemine võttis julgelt 30 minutit aega. Lõpuks panime talle tema lemmiknuku kõhu peale ja jätsime ta rahule.  Allkorrusele jõudes tuli häire Pauli toast, tema tahtis ka voodist välja saada ning mingit kreemi peale. Mina temaga üksi tegeleda ei saa, seega ootasin, kuniks keegi vabanes ning tegelesime Pauliga kolmekesi. Samuti riiete vahetus, tõstsime ta tugitooli ning sellega suundusime ta puhkeruumi. 
Selleks korraks olid kõik residendid teenindatud ja võisime korra hingata. Hooldajad võtsid oma 30 min pausi kordamööda välja. Paus tähendas, et sa võid istuda puhkeruumis ja teha mida soovid, kasutada telefoni, süüa.
Lõngast pallide tegemine
Käes oli lõuna ja mina sain täna tubadesse ja puhkeruumi toitu jagada. Köögis oli täna suur poiss Bill.  Toidud jagatud, ma ei pidanudki täna kedagi toitma. Köögis palus mul üks hooldaja nõusid pesema hakata ja nii neid pesema jäin oma pea tunniks. Teised hooldajad tõid lõunasöögi kandikuid tagasi ja Bill märkis tabelisse märkmed. Mina pesin nõud ära ja siis sain ka lõpuks veidi lõunat pidada. Pärast lõunat vaatasin, mis Liisa (tegevusjuhendaja) plaanib ning hakkasin teda aitama. Vahepeal jutustasin Pauliga pikalt ning Ellen toodi ka välja, tema voodi tegin korda, ka Pauli voodi sain korda teha. Liisa valimistas ette lõngapallide tegemise, ma aitasin kerida ning koos juhendasime osalised ära. Ajasin ka Tomiga pikalt juttu. Viskasin temaga ka veid nalja, tal oli täitsa elu sees. Naised tegid käelist tegevust muusika saatel, aga Tomile see ei meeldinud ning viisime ta teise tuppa televiisorit vaatama. Tom soovis ka teed ning seda sai talle ka toodud. Tom on ka diabeetik, seega suhkrut ei tohi talle panna. Kell oli liikunud hilisesse pärastlõunasse, kui tõime Elleni puhkeruumist ära ning panime ta voodisse istuvasse asendisse, et sai taas televiisorit vaadata. Aeg oligi juba viis läbi ning mul oli aeg ära liikuda - kodu poole.
Õues tervitas mind taas vihmake, seega loobusin minemisest kaubatänavale juur- ja puuvilju tooma. Seega õhtu kujunes taas tubaseks ja arvutipõhiseks. Homme saab täis juba teine nädal.

Kolmapäev, 26. aprill 2017

Kolmapäev 26 aprill 2016

11. päev - Iseseisvus tuleb

Täna oli taas vaja ärgata ning hommikut tevitada. Mina tõttasin täna jälle Langley Lodge'i tööle, oma 15 minutit kiiret jalutamist. Inimsed tänaval on sõbralikud ja alati tervitavad sind. Jõudsin taas varem kohale ja ukse avas remondimees, kes siin värvib valge värviga uksi, ääriseid jne. Tervitasin ning panin oma koti ja jope ära ja vaatasin, kes kus toimetab. Allkorrusel leidsin Cloe (hooldaja), kes palus toimetada Binnyga, ta oli vaja pesta, riidesse aidata, panna päevaks side ja viia puhkeruumi istuma. Eks see kõik võttis mul aega ja tegemist, aga riidesse ma ta sain ning siis palus Binny tualetti. Sinna ta ka sai. Lõpuks olime valmis ka ta puhkeruumi toimetama, ta kõnnib ise raamiga. Toetasin teda selja tagant ning Alaya ütles, et temaga peab tegelema 2 inimest. Alaya tuli ka koos meiga ning rõõmsalt saime proua tugitooli sättida ja tõin talle kaasa ka käekoti ning ajalehe. 
Kapp, kus hoida......
Järgmine suurem tegelemine oli Elleniga, keda oli vaja esmalt joota (teega). Ellen ei suhtle ega saa aru, sügav dementsus. Täna oli vaja ta pesta, mähe vahetada, üles tõsta. Olin siin lisakätepaariks protseduuridel, sain ka ratastooli tuua, aga esmalt tõin liiga suure, siis sain juba väiksema toodud. Pesime ja riietasime Elleni ning panime talle selga seeliku ja pluusi ning tõstsime ratastooli. Täna oli majas juuksur, kes võttis kõik elanikud, kes soovisid ette ja pesi nende pead ja tegi ka soengu pähe. Jätsimegi nüüd naise juuksuri hoole alla. See teenus kajastub elanike arvetel ja juuksur käib iga nädal. Elankud näevad välja tõelised prouad. Järg jõudis nüüd Pauli kätte, samuti korduv tegevus: pesemine, riietamine, tõstmine tõstukiga tugitooli ning siis tugitooliga juba puhketuppa. Tema naine veedab iga päev mehe juures 6-7 tundi.
Stevenil (koristaja) aitasin kardinate küljest ära võtta konksud.  Kätte jõudis juba lõunaringi tegemise aeg ning tuli ette sättida kilepõlled ja kätte sininsed kindad, muidu ei või toitu pakkuma minna. Mul oli taas toita Katreen, kes on tubli sööja, aga enamalt jaolt ta magab ja on akontaktne, sõnas ennast ei väljenda ega hädaabinuppu ei kasuta. Kõrvalvoodis on ta abikaasa, kellel täheldasin täna tugeva köha ning ta ei taha viimastel päevadel üldse süüa. Katreen magustoitu ei saa, sest tema kehakaal on piisavalt suur. Mihale toodi toit, kuid ta ei hakanud sööma. Hiljem, kui oli magustoidu aeg, seisin ta juures ja abistasin jäätist lusika peale panna, et ta saab siis ise suhu viia. Jäätise sai ta vähemasti kõik söödud. Kööki aru antud, sain ka ise korra maha istuda ja nautida lõunasööki.
Suhteliselt tihti kostus aga koridori seina peal olev süsteemi alarm, mis teavitas, et keegi vajab abi. Toast nr 6 tuli häire, küsisin, kus see on ja sain vastuse, et esimesel korrusel. Tohtisin minna sinna üksi ja nii ma sinna tõttasin, uks oli kinni. Sisenedes tuleb alati koputada, prouat ma polnud eelnevalt kohanud, aga ta palus poti ära tühjendada ja nii sai ta soov täidetud.
Vaade meie toa aknast
Allkorruse koridorist kostus korraks mingi imelik vali müdin, väljas tuli korralikku rahet aga polnud mahti lähemalt kaema minna, seega taas toimetama. Tegevusjuhendaja Liisaga värvisme eile poolelijäänud mängu ja viisime vahepeal õue kuivama, siis veel ei sadanud. Residendid väga aktiivsed täna ei olnud tegevuseks, vaid Mary oli nõus värvimisega. Tore oli täna näha ka seda, et Tom oli valmis täna üles tulema ning talle tulid täna ka külalised. Eile ta ei söönud ega avanud silmi, vaid keeldus kõigest. Taas tuli häire, millele keegi kohe ei reageerinud ja nii ma siis vaatasin, et tuba nr 10 vajas abi. Taas selgus, et see on esimesel korrusel ja otsisin toa üles ning selgus, et ka seal on kliendil külalised, kuid toas on hapnikuaparaat, kuid resident vajas astmapiipu. Tõttasin alla otsima õde, kelle võimuses on kõik medikamendid, nägin ka vastutaja Vikit, edatasin talle soovi ning tõttasin taas üles teadvustama, et andsin nende soovi edasi õele ja tegeletakse sellega. Köögis pesin vahepeal nõusid ja kuivatasin, et Sheilal (kokk) kergem oleks veidi.  Nüüd tuli taas kätte teeaeg ning mul tuli anda teed Katreenile, jogurt Peterile ja üritada teed anda ka Mihale. Võtsin nad kõik ette, kuna tee oli veel tuline, siis alustasin Peterist, kes sõi ära kõik jogurti. Järgmisena suundusin Katreeni juurde, tema jõi kõik tee ära, Mihale suutisn vaevalt 50ml teed sisse saada, kui sedagi. Teda oli nii kahju vaadata, tahtis köhida aga ei ole jõudu, et bronhid puhtaks saada ja siis sunnitakse veel piimaga (paksendaja) teed ka veel jooma. Aega oli veel mul üle ning tõttasin Elleni juurde ja sinna ma jäin päris kauaks. Üritasin talle jogurtit anda, selle ta sõi kõik ära ja siis oli vaja taas teed pakkuda/joota (paksendajaga). Ellen väga vaevaliselt võttis suhu teed ja siis hoidis suus pikka aega. Pidin peale passima, vahel ka meelde tuletama, et ta neelaks. Ellen hoidis pidevalt mu käest kinni ja ei tahtnud, et ma lahti laseks. Tundisn, et endalgi lähevad silmad märjaks ning aeg on lahkuda. Nüüd tuli aga tuppa hoopsi Liisa, koos kahe mingi terjeriga, kellest ühe tõstsime ka Ellenile voodisse ning ta sai koera silitada. Tunnetasin, et mis iganes me arvame inimest mitte aru saamast, on tal siiski tunded ja tunnetus olemas. Kell lippas omasoodu ja minulgi oli juba aeg läbi, et lahkuda. Kell näitas juba 17.00. Jätsin töötajatega nägemist ning Alayga headaega, ta veel tänas mind, et tal oli minust abi.
Kaks vanderselli
Õue jõudes avastasin, et uh mingid piisad tulevad alla ülevalt, seega jalad kõhu alt välja ja kiirelt kodu poole. Mis salata, sain ikka päris märjaks, joostes hüppasin ka poest läbi, et toorjuustu tuua. Kodus oli tuba suhtleliselt külm, jalga tuli otsida ka teine paar sokke ning kulmatunne ei tahtnud lahti lasta, tuli otsida veel miskit selga. Paar tassi tulist jooki ka ja lõpuks saigi juba soojem. Tundus, et ka ruumi köetakse ainult hommikul ja õhtul.
Seega "kodus", vihma sajab ja mul on üsna külm. Paar tassi kuuma jooki ei tee ka veel soojaks, muud ei jäänud üle, kui otsida veel riideid selga.
Rahvas, talv on tulnud vist:(

Teisipäev, 25. aprill 2017

Teisipäev 25 aprill 2017

10. päev - Langley Lodge

Täna hommikul avanes meil armas selge taevaga ilmake, aga ilmateade lubas külma arktilist tuult. Hommikused protseduurid tehtud, seadsin sammud 8.30 Langley Lodge'i poole, kodust on umbes 10-15 min jalutuskäiku. Orieteerusin sinna väikese segadusega, et õigesse kohta ikka jõuda. Korra olin juba abilist ka kasutamas aga siis juba oli näha õiget tänavasilti.
Langley Lodge
Tuba, mis ootab järgmist klienti
Jõudsin enne 8.45 kohale, andsin uksekella ja uks avati ning olingi sees. Täna keegi mind vastu ei võtnud, seisin seal stuffi toas ja mõtlesin, mida teha. Kindel reegel on see, et tööle tulles tuleb ennast registreerida, mis kell sa tööle tulid ning ka lahkudes fikseerida kellaaeg. Kui keegi sind ise sappa ei võta, tuleb ise otsida tegevust. Otsisin üles Sara ja kohe leiti mulle tegevusena tuua Maryle teed ja teisele prouale kohvi. Köögis otsisin, kus midagi on ja kust piima tee/kohvi peale saab. Siin on piimaautomaat, milles käib selline pea 10liitrine kanister piimaga. Piim ja kohvi serveeritud, läksin tuppa 22,  kus elab Paul. Ajasin temaga pikalt juttu, rääkis oma koerast, kes 12aastasena suri ja oma haigusest. Tal on vasak pool halvatud ning ta ise ei liigu üldse. Pauliga vestlus peetud, vaatasin kas keegi vajab veel abi. Ühel proual aitasin valge kampsuni seljast ära ning kohendasin tugitoolis patja. Sellega ta tol hetkel leppis.  Peter on härra, kes on ka voodis ja tema ei taha kuidagi süüa. Proovin talle anda mingit valget sidrunipudingit ja selle sain talle täiesti ilusti sisse, ise ka üllatusin, sest lõunane toit jääb tavaliselt järgi. Teed ta küll juua ei tahtnud. Väga paljudel on tubades vedelikku paksendavad pulbrid, et kergendada neelamist. Järgmisena tuli juba lõunasöögi ralli. Mina sain täna taas toita Katreeni. Tema sööb alati kõik ära, aga tema abikaasa kõrvalvoodis ei tahtnud täna miskit eriti süüa, talle toodi supp. Siin kulubki väga palju aega toitmiste peale, sest siin on päris palju toidetavaid kliente. Lõunasöögitaldrikud tuli ära tuua ja köögis tuli täita aruandepaber, kes kui palju sõi. Käik tuleb paberile üles kirjutada ja märkida. Jootsin teed vanaprouale, kes ei oska hädaabi nuppu ka kasutada, hooldaja palus, et ma fikseeriks, kui palju teed ta jõi. Väga täpselt tuleb kõik üles kirjutada.
Tänased töötajad: med - Georgiana. Hooldajad: Lisa, Michelle,
Sonja, Sandra ja Amber. Köök - Sheila, Izzy, koristus - Steve.
Nüüd tuli koristada tuba, kus elanud meesterahvas oli mõned päevad tagasi lahkunud taevastele radadele ning omaksed olid kaasa viinud kõik, mida nad soovisid kaasa võtta ja ülejäänud tuli ära visata. Madratsile sai tehtud desinfitseeriv puhastus. Ruum, mida koristasime, maksab ca 800 naela nädal. Pauli tõsteti hostiga tugitooli ja tugitool sõidutati puhkeruumi, kus tal oli korraga 4 külalist. Pidevalt on kosta kella häält, sest välisuks on kogu aeg lukus ning sissesaamiseks tuleb kella anda. Lisaks väljaminemisel saad ust lahti teha ainult koodiga.
Valmiv mäng
Majja tuli nüüd ka tegevusjuhendaja, kes hakkas ette valmistama mängu. Kuna enamik residente enamjaolt puhkas, siis jälgisin Liisa (tegevusjuhendaja) tegevust ning pakkusin ennast appi. Nii sättisime voodilina maha, mina hakkasin ringe sinna joonistama 8 tk ning nende sisse taldrikuga veel väiksem ring. Liisa kirjutas numbrid sisse ning ka teised hooldajad tulid vaatama, mida me teeme ning aitasid numbri ringid ära värvida vildikaga. Rõõmus ühine tegevus. Pärast lasime veel residentidel ka pintsliga värvida. Tahtsin pilti teha ka tegevusest, aga pidin minema ekstra ülemuse käest küsima, kas tohin teha, aga tema tahtis teada, kes seal mängimas on. Ütlesin, et ma ei pane seda pilti kuhugi avalikult üles, vaid kasutan oma koolitöö esitlusel - siis sain loa. Seepärast ei ole ka siin klientide pilte eriti, vaid mõned üksikud, kelle käest on luba küsitud. Aitasin Maryl värvida ning hiljem panime kuivama tugitooli peale. Kuna värv tahab kuivada, siis ei saanud me täna rohkem edasi teha.
Tundsin muret, mis minust homme saab, sest keegi korraldusi ei jaganud. Seega suundusin ülemuse juurde ja tegin ettepaneku, et ma võiks nädala lõpuni siin olla ja siis järgmisel nädalal vahetame. Ta lubas uurida ja vastata varsti. Vahepeal tuli häiriv kell toast nr 10, Sara palus mul minna vaatama ja näitas, et see on üleval korrusel. Mis ikka, tõttasin sinna ja leidsin proua, kelle mees vajas paberrätikuid. No mis ikka, taas tormasin alla ja otsisin kust sain ning taas üles. Aitasin härral püksid üles tõsta ning hoidsime koos tema naisega siis härrat püsti. Proua palus, et tühjandaksin poti, nu mis ikka, teeme ära. Maja polnud veel nii tuttav, seisin nõutuna teisel korrusel, et kus ma saan poti ära pesta. Natuke luusimist ja leidsin pesuruumi. Tehtud, tagasi tuppa nr 10 ja saanud tänusõnad kaasa, lahkusin toast. All pidasime veid plaani Liisaga, et mida homme teha ja ta soovis, et ma teda aitaksin, kui ilm ilus, klientidega õue minna. Kõik sõltub ilmast ja homsest päevast. Tööpäev hakkas läbi saama ning mul polnud vastust, mis saab homme. Mis ikka, läksin taas ülemuse juurde - jep, nädala lõpuni olen Langleys.
Aeg lahkuda, jätsin töötajatega head aega ning lendasin õue, kus päike paistis. Tõttasin kodu poole ja kuna tuppa ei tahtnud veel minna, siis seadsin sammud hoopis mere äärde. Jalutasin rannal ja vaatasin, et mõõn on hetkel kõrgpunktis. Rannas liival korjasid inimesed midagi, läksin lähemale, et pilti teha ja vaadata, mida nad korjavad, aga kahjuks botastega just nii kaugele ei saanud ja jäigi vastus saamata. Siin on väga palju erinevaid kirikuid, meie 5 minuti ümbruses on neid vähemasti 4 erinevat. Päike paistis, aga tuuleke oli päris jahe, seega koju. Õhtu taas enamikus arvuti taga. Kella 20.00 pannakse meie väiksed kohalikud poed kinni, aga meil oli leiba vaja ning kurki tahtsime, seega kiire minek väiksele jalutskäigule poodi ja tagasi. Õhtul väike nosimine ja varsti juba tuttu.

VÄRVILISI UNENÄGUSID :)

Esmaspäev, 24. aprill 2017

Esmaspäev - 24 aprill 2017

9. päev - uus koht

Ahoi, eile sai veel väga hilja ööni arvutis kirjatükki kirjutatud ning täna sai veidi kauem magatud. Tööle kutsuti meid kella 10ks siis juba LANGLEY LODGE'i, 39 Imperial Avenue, Westcliff-on-Sea SSO 8NQ-sse, et teha taas üks instrueerimine. Mänedžer on siin SARA HARRIS ja omanik N A H Care Ltd. Hakkasime varem minema, sest sinna jalutada oli oma 20 minutit, jõudsime ikka varem. Andsime uksekella ja meid võeti vastu ning saadeti sisse staffi tuppa. Selgus tõsiasi, et manageri poeg oli käeluu murdnud ning ta läks haiglasse. Meid pandi töötajatele assistentideks, mina sain endale sõbraks  Alay (rahvuselt vist afgaan, aga kindel pole), kandis teine peas valget rätikut ja Lindy (lõbus sellike).
Tabel, mis aitab töötamisel
Esmalt kutsusid nad mind kaasa vanaproua juurde, kes on voodis ja tal oli vaja vahetada mähe. Ehmatusega nägin, et naise jalad on voodis väga kronksus ning väga kõhna nägi ta ka välja. Jalgade vahel on abivahendina padi. Keerasime ta küljele, et mähe ära vahetada, aga siis selgus, et temal oli nimme piirkonnas eelnevalt olnud väga suur lamatis, nii suur, et sinna sai rusika panna. nüüdseks oli sellest jäänud ca 5 cm läbimõõduga pindmine lamatis (aste 2 või 3). Hooldajad vaatasid ta üle ja kutsusid õe. Jälgisin õe tegevust: sahtlist võttis huvitava plaastri, puhastas lamatise ära, keeras mingi valge rulli lamatise peale ja spetsiaalse plaastri asetas sinna peale. Väidetavalt saavad nad residentidel kasutatavad vahendid haiglast. Plaastripanekul tõmmati haige koha nahk korralikult pingule ja pärast taas vabaks, seejärel oli plaaster ikka väga krimpsus. Vanaprouale üldse ei meeldinud keeramine, pööramine, pidevalt häälitses ja näitas välja ebameeldivustunnet. Kui õde oli oma toimingud lõpetanud, siis asetasime kliendile uue mähkme ja vahetaisme ka särgi ära. Sain abistada keeramisel ning riietamisel.
Ruum kahele
Ettevalmistus lõunatamiseks
Järgmisena läksime proua juurde, kes on kõiki hooldajaid märgistanud sinikatega. Ta tõsiselt kakleb, kui hakkad tema voodiriideid puutuma. Läksime tema juurde kolmekesi ning kui puudutasin tema voodiriideid, lendas kohe ka rusikas, aga õnneks mitte pihta. Saime suhteliselt rahumeelselt tema voodit kohendada, proual pidi ka nuku kindlasti voodis kaisutada olema. Järgmisena saime külastada perepalatit, kus olid mees ja naine ehk abielupaar. Naine on dementne ning ei räägi, enamuse ajast magab. Temal tuli vahetada mähe, kasvult on proua kogukas. Temalgi mähe vahetatud, sai härrale pakutud erinevaid alkohoolseid jooke, mida ta tarvitab, aga härra ei soovinud midagi, ta oli kontaktne ja suhtlev. Puhkeruumis oli klientide juures märge HOSTx3, mis tähendab, et nende juures tuleb keeralmisel kasutada 3 inimest.
Täna pidi olema meil mingi treening, aga keegi midagi ei rääkinud ja nii siis tuli välja, et me ei treeni. Olin oma saatjate vari ja lisakäsi. Käisime uuesti läbi ka enamiku toad, et kontrollida, kas kõik kliendid on kuivad ja chek list oli vaja samuti täita. Nüüd algas ettevalmistus lõunasöögiks. Köögis askeldas vanem proua ning valmis olid pandud kandikud koos numbritega. Viisin tuppa nr 1 toidu ning seal askeldas keegi naisterahavas ning ma jätsin toidu sinna. Hiljem selgus, et ma oleks pidanud teda toitma hakkama. Pärast viisin tuppa nr 29 toidu ja abistasin proual taldrikut hoida, sest vasak käsi tal ei toiminud, aga ise sai ilusti söömisega hakkama. Pärast toitsin ruumis nr 1 prouat ja temagi sõi toidu kõik ära ning lisaks sai ta veel tarretist.
Magustoiduring ka tehtud, oli aeg endalegi miskit kõhtu laadida - toit maitses küll hea.
Paar töötajat juba sättisid ennast koduteele, sest nendel oli aeg täis. Nüüd tuli taas teha maja peal ring ja mustad nõud kokku korjata ning kirjutada päevaaruandesse, kes kui palju toitu ära sõi. Seda tuleb teha igapäevaselt. Vahepeal heitsime pilgu nn. söögituppa või vaba aja tuppa, kus istus 5 inimest. Parasjagu oli siin käimas karaokelaadne tegevus, kus proua laulis muusika saatel ning mina läksin sinna ka muusika taktis tantsima. Väga hoolitsetud proua tuli ka meiega tantsima ja nii me siis seal tantsisime päris mitu lugu jutti.
Vestlesin Alyaga ja sain selgust, et kui vahettuste plaan on tehtud, siis ise sellesse muudatusi teha ei tohi, vaid tuleb minna manedžeriga vestlema. Näiteks kui sina ei saa teha vahetust, aga keegi teine saab. Ise midagi vahetada ei tohi. Hindadest sain nii palju aru, et tuba maksab ca 600-800 £ nädal. Häire tuli vahepeal ruumist 29, kus proua soovis padja kohendamist ning kampsuni asetamist õlgadele. Tuppa nr 30 oli vaja viia teed, sest tema oli liiga vähe tarbinud vedelikku ja vajas juurde, aga inglastele tuleb alati teed pakkuda. Meie poole pöördus proua, kes palus tema mehe juurde tulla ja särk vahetada. Härral oli ruum suhtliselt kitsas, proua suunati koridori ootama, einelaud viidi koridori peale ning voodi tõmbasime toa keskele, et saaks akna alla minna ja abistada riietumisel.
Kliendi kaust
Vahetasime härra särgi ära ning toodi "hoist" ehk tõstuk, sest härra soovis minna tugitooli. Siin on "hoist" ehk tõstuk hüdrauliline. Abistasin rihmade panemisel ning palusin luba ka ise hüdraulilist tõstukit pumbata, lahkelt lubatigi. Tõstsime härra kõrgemale ning liigutasime tooli kohale ning ma sain hellalt keerata nuppu, et vaikselt tõstuk allapoole lasta. Härra tugitooli aidatud, viisin tõstuki ära ja ukse tegime taas lahti. Külalised, kes siia oma lähedasi vaatama tulid, olid kõik väga hästi riietunud ja soengutes ning kaunistatud, ehtne inglise kultuur.
Iga kliendi kohta on päris paks kaustik, kus on tema kohta kogutud lepingud, analüüsid, kõik, mis kliendiga on tehtud.

Hetkel veel ilus ilmake
Aeg hakkas täis saama ja tõmbasin otsad kokku. Ilm oli veel ilus ning ma ei tahtnud veel koju minna, vaid otsustasin teha väikese matka. Nii läksin veel ümbruskonda matkama. Jalutasin mööda tänavaid ja imetlesin inglise arhitektuuri ning aedu. Hommikune televisioon teadvustas täna õhtul algavast vihmast ning minagi jälgisin taevast. Mõne aja möödudes, nautides pehmet liiva jalgade all, vaatasin taevasse ja nägin hirmuäratavaid pilvi, võtsin minagi taskust jalad välja ja kiirustasin kodule lähemale, et mitte vihma alla jääda Kodu ees olles jäin ootama, kas oodatud vihm ikka tuleb. Muidugi ta tuli, aga ega ma siis ikka päris ootama ka ei jäänud, vaid varjusin ilusti tuppa.
Õhtu kujunes arvutis, sokki kududes, suheldes kodustega ning muusikat kuulates.

Pühapäev, 23. aprill 2017

Pühapäev 23 aprill 2017

8. päev - Aeg tähistada nädala möödumist

Purjekatel on kaks kiilu, et külili ei vajuks mõõnaga
Siin ma elaks vist mingi aja küll
Korralik uni ja rahulik äratus ning kudumist ja nokkimist. Aitab, ilm selgines ja tuli minna taas välja otsima kohalikku Nokiat. Suundusime täna kodutänavast Londoni poole ehk Thamesi suudmest allapoole. Päike säras ja ma tundsin rõõmu, et olin päikeseprillid kaasa võtnud, päike oli täna tõesti väga ere.
Skaudid paraadi korraldamas

Tundub, et siin on koerte paradiis, kõikidel peredel olid kaasas koerad, mõnel isegi mitu. Hoolimata keelumärgist, et koerad ei tohi siin rannas olla , oli neid ikka hulga. Nii suuri kui pisikesi ja rihma otsas ja vabalt jalutamas. Inimesed suhtusid sõbralikult, kui soovisin nende koertega veidi suhelda, pigem isegi olid meelitatud. Ühele koerale sain palligi visatud, aga ta oli suhteliselt paks ning ei viitsnud kaugele joosta.   Eilsest jalutamisest olid mul veel jalad hellad aga ikka kiskus edasi ja edasi.
Jõudsime LEIGH ON SEA piirkonda- väike, väga armas kalurikülake, nautisme vaateid, söögikohtadesse heitsime pilgu, mis hinnad on. Siin piirkonnas on lõunasöögi hinnad 8-12 £ piires ning joogid siis lisaks. Ütleme nii, et ikka kallis on see elu siin. Kõht nõuab ikka oma ja nii sättisime endid sööma ja meie õnneks jõudsime enne kinnipanekut veel kohale. Tellisin endle kanafilee pestoga ning lisaks olid juurikad. Maitses täitsa hea ja ports oli paras.
Nüüd läksime kaema, mis paraad toimus. Need olid skaudid, kes korraldasid paraadi ja suundusid kirikusse. Minu uudishimu ajel suundusime meiegi sinna. Üllatusena tuli mulle, et skaudid/gaidid on seotud religiooniga ning kirikus toimus tõotuse uuesti andmine, isegi palve loeti. Meie vaikselt hiilisime nüüd tulema.

Vaade Thames jõele mõõna ajal
Võtsime suuna juba kodu poole, sest aeg kippus juba pärastlõunasse ning minna oli meil ikka jupp maad. Liikusime mööda High Streeti ja lippasime sisse ka vahel mõnda poodi, mis ahvatlevalt veel lahti oli.
Meenus, et puudu on meil leib, vorstiline ja kuidagi on veel vaja ju ka 1/4 möödumist tähistada. Nii sai teele jäänud väikesest poest võetud kaasa valge vein.
Muidugi tegin nüüd ka esimese ostu ja ostsin midagi endale, aga sellest ma ei räägi ja pilti ka ei pane - meelega!!! Kodus sai tehtud kohe kontroll kodusele saarele, kas kõik on sealpool korras ja Hiiumaa ikka kontrolli all. Tundus, et saavad hakkama, isegi kui mind saarel pole. Tore ju - ma polegi asendamatu :))))))).  Ostsime enda vannitoa põrandale väikse mati, siis hea pesust tulla ja rätikule astuda. Lisaks nõude kuivatamiseks paar rätikut. Viimane osa päevast möödus arvutis nokitsedes ning muusikat kuulates ning ikka kirjutades.
Skaudid kogunevad
                 JÕUDU, JAKSU UUEKS NÄDALAKS!!!!


Laevad kuival

         
Leigh on Sea poes müügilolevad krabid
Pühapäev on esinemise päev


Laupäev, 22. aprill 2017

Laupäev 22. aprill 2017 vaba päev

Vaba päev, Eesti päev

Hommikul tegime rahuliku ärkamise ja hommikusöögi ning askeldasin arvutis ning veidi ka sai sokki kootud. Kella 11 paiku otsustasime minna välja kaubandusega tutvuma. Suheldes läbi FB Hiiumaa tuttavaga, selgus, et nad plaanivad meid siin üles otsida ja siia tulla. Super ju. 
Tõttasime siis linna peale, aga ikka katsetasime uut teed pidi minna. Välja jõudsime ikka sinna, kuhu tahtsime. Läksime siin kumbki oma teed ja leppisime kokku kontrollkellaaja, et siis vaatame, kus keegi on. Tuulasin kaubanduses ja vaatasin hindu ning nautisin lihtsalt ilmaelu. Tänavatel on väga palju koeri ja olen näinud ka kodutuid, kes kerjavad raha.
Täna nägin noori trummi saatel marssimas.  Arvatavalt skaudid ja gaidid. Tundub, et rahvas lihtsalt jalutab, ostleb ja naudib elu. Ilm läks ka järjest soojemaks ning mul hakkas isegi soe. Lippasin ka mõnest poest läbi aga midagi erilist silma just ka ei hakanud. Aega meil on siin ju veel piisavalt. Nautisin hoopis tänavalt ostetud värskeid maasikaid, mis ei olnudki nagu veel õiged maasikad, aga otsa nad said. Külastasin lõngapoodi, kuid miskit vapustavat silma ei hakanud. Mind juhatati ka suveniiribasaarile, aga sinna jõudsin hiljem. Keset ostutänavat olid erinevad muud kauplejad, siin oli võimalus soetada omanimeline rong, puidust nimetähed 0.50 £ tk. Samas väänas  mees traadist sinu nime, kui sa seda soovisid.
Varsti tuli ka kõne, et tüdrukud on meie elupaiga juures, juhatasin nad siis siia mere poole, siin on parkimisruumi ka. Jäin kõnniteele neid ootama, kuniks nad otsisid parkimiskoha. Nii sain tuttavaks  veel 2 eestlasega, kes töötavad hooldustöötajatena Londonis. Kõikidel olid juba kõhud tühjad, nii suundusime söögikohta otsima aga fish and chips enam nagu ei huvita. Suundusime ikka taas ostutänavale ja sättisime ennast söögikohta. Valikut oli ja nii möödus paar tunnikest kui linnulennult juttu vestes, küsimustele vastates ning tulevikku vaadates. Loomulikult sai Hiiumaa uudised maha räägitud, Marika on siin juba aastast 2009.  Ta töötab Anchor Thameside Care Home'is. Siinsed hooldekodud on suured ketid ja esinduslikumad neist on Anchor, Sunrise, Bupa One - neil on sadu hooldekodusid siin Inglismaal. Istudes ja juttu vestes ei panegi tähele, et kõik toit vaikselt sinu sisse kaob. Kõhud täis, suundusime mulle tuttavalt Southend Pieri peale, tüdrukud ei olnud ka eelnevalt siin linnas käinud ning nendelegi oli see koht uus. Nii marssisimegi taas silla otsa, kus täna toimus ka Folk and Ale Festival. Sinna jõudes oli nagu rahvast ka - paviljonis mängis kolmeliikmeline kollektiiv. Heitsime pilgu peale, kuid pikalt nautida ei saanud, sest auto parkimise aeg hakkas juba täis tiksuma. Töttasime siis nüüd rongiga tagasi. Saatsin tuttavad taas teele, sest neil võtab oma 2 tundi Londonisse minek aega. Mina otsustasin veidi veel jalutada ja rändasin niisama ringi. Koju jõudsin 20 paiku, jalad tundsid küll, et matkatud on palju: 21 750 sammukest tehtud nigut niuhti.
Kodus sättisin ennast arvuti taha, suhtlesin kodustega, et ikka kõik korras oleks ning sai taas arvuti taha istutud ja blogi kirjutatud.                                                                                                                    

Reede, 21. aprill 2017

Reede 21. aprill 2017

6. päev - Rütm hakkab tulema

Täna hommikul tegin taas "pätika" ning võtsin võileiva hinge alla ja juba kella üheksast pidin olema Palmestonis kohal. Täna ootas ees järgmine koolitus: kuidas käsitleda erinevaid abivahendeid. Istusime Antony tuppa C1 ja Ruth rääkis meile tõstuki kasutamisest, ratastoolidest, rulaatoritest, libilauast, libilinast. Uudisena tuli see, et see hooldekodu ei võta vastu väga raskeid kliente, sest nendel ei ole sellist taset, koridorid on liiga kitsad ning abivahendeid pole piisavalt. Neil oli kunagi juhus, kus toodi 249 kg inimene ja 3 töötajat pidid teda keerama. Isegi voodi ei pidanud sellele kliendile vastu. Neil on siin selliste inimeste jaoks spetsiaalne hooldekodu. Koolitas meid taas Ruth ja patsiendiks oli tema vanem tütar. Paar tundi möödus päris kiiresti ja allkorrusele jõudsin mingi 11 paiku. Alati tuleb vaadata, kas kõikidega on kõik korras ja kas nad vajavad midagi. Mõnedel klientidel oli veel teetassid ees, tõin need ära. Varsti tegi Edna kutse, ta oli vaja tuua toast välja ühisruumi. Edin mängis mulle klaverit ja oli nõus, et ma teda pildistan. Must kass tahtis ka sisse tulla, avasin talle ukse, et ta saaks oma toidukausi juurde tulla. Edin on mänginud kirikus igal pühapäeval ja kurtis, et sõrmed ei kuula enam sõna ja see siin hooldekodus on tema klaver. Lisaks pillimägimisele meeldib Edinile ka lilli kasta ning kassi eest hoolitseda. Kõik siinsed residendid on väga korrektselt riides ja kammitud ning ehtedki on kasutusel.

Tea trolley
Ma sain ülesandeks teha "tea trolley", mis tähendas, et kõikidele tuleb pakkuda teed/kohvi ja vastavalt kliendile ka lisada suhkut. Oh sa poiss - jee ma mäletan, kes kui palju suhkrut vajas. Alusasin oma poistest ehk Antonyst ja Billist, edasi TV juures istuvad leedid. Mondy joob alati kohvi. All sain tee pakutud, siis liikusin ülemistele korrustele, Pidin tegema kõik üksinda ja see oli paras katsumus. Lõpuks ta ju tehtud sai. Nüüd tuli Mel mu juurde ja kutsus kaasa tegema üldpesu. Alustasime Stellast.  Esmalt ukse sulgemine, kraanist paras vesi kraanikaussi, veidi vedelat seepi. Voodi üles tõsta oma kõrgusele, tekk pealt ja kahekesi võtsime pluusi tal seljast. Mel pesi ta näo, mina kuivatasin, s.t. tupsutasin. Järgmisena tuli keha pesu, taas mina kuivatasin. Pluus ka puhas selga. Nüüd oli aeg mähkme vahetamiseks ning ka voodilina vahetus. Keerasime Stella vasakule küljele ja mina toetasin teda, et ta tagasi ei vajuks. Samuti sai ära vahetatud mähe. Mel tegi intiimpesu ja ühtlasi vahetsaime voodilina ka ära. Tähelepanekuna jäi silma, et Stellale anti juua ja vesi läks riietele, kuid pluusi ära ei vahetatud :(. Riided läksid pessu suurde pesukaussi.
Järgmisena liikusime Margredi juurde, kes on ka voodis, aga ei kuule midagi. Temaga korraldasime sama protseduuri.
Madratsid, mida siin kasutatakse
Residentidele tuli peale lõunaaeg ning mul jäi nüüd üle vaadata, et kui nad on lõpetanud söömise, siis saan nõud ära tuua ja lauad puhtaks pühkida. Vahepeal sai Bella taas juhatatud tualetti ning varsti ka tagasi. Nüüd tekkis meil võimalus ka ise lõunat süüa. Täna oli köögis tööl Luci (Slovakkiast). Sõin püreesuppi ja veidi ka kala. Väike hingetõmbepaus. Maddy toonitas, et peaksin "take a break", mis tähendab, et lähed istud poolkorrusel ja lihtsalt lased endal hea olla. Toimetamist leiab siin majas alati. Kellele juua anda, keda tualetti saata, kellega niisama vestelda. Rita jutust on alati raske aru saada. Pärast lõunat saabus ka tegevusjuhendaja, kes mängis põrandal klientidega suurt lauamängu, mille ta on ise joonistanud kilelaadsele materjalile. Esmalt mängis ta naistega, mina parasjagu toimetasin köögis. Hiljem mängis meestega ning ma tulin ka mängu. Mul õnnestus isegi võita.
Ülevalt kuulsin taas Stella häälitsemist - ta tahab koju minna ja ootab kogu aeg, et keegi talle järele tuleb, siis ta kutsub appi, aga ta ei saa ise voodistki välja. Vahel olen teda niisama rahustamas käinud ning lihtsalt vestlemas.
Bella, kes on 99 aastane läks juba 2. korrusele oma tuppa magama. Ta vahel lähebki paariks tunniks puhkama ja siis hiljem taas üles. Mondy ja Enidiga me meisterdasime päikesepüüdjad, mis olid osaliselt juba ette valmistatud, vaja oli vaid liimida sädelevad kivikesed. Mondyle koorisin mingi aeg õuna tükkideks ning viisin talle, aga see oli suhteliselt kõva õun ning naise palvel viisin õunad aeda aiamajakese katusele, et tuvid saaks sööma tulla.
Nüüd oligi juba vaiksem hetk ning kell parasjagu nii palju, et meie esimesele nädalale joon alla tõmmata.
Jätsime tüdrukutega head aega ning suundusime koju.

Õhtu
otsustasime välja minna 3 balti riiki - Eesti, Läti ja Leedu. Jolanta (leedulanna) tuli meile autoga järele ja suundusime Itaalia restorani "Ill Palazzo" London Roadil. Tellisime toidud ja nautisime õhtusööki.
Meie tuba, mida Katiga jagame, on enam-vähem. Kahjuks ei saa siin pliiti kasutada, kohvi teeme ka toas ja külmkapp on allkorrusel. Ühel päeval panime sinna piima külma ja hommikul avastasime, et seda oli ka keegi teine juba kasutanud.
Jutustasime muidu elust siin ja seal ning hobidest. Jolanta on siin olnud juba 3 aastat, ka tema pere on Inglismaal. Daice abiellus leedukaga alles eelmisel aastal ja töötab alles kolmandat nädalat. Õhtusöögi lõppedes jalutasime mööda õhtuseid tänavaid rahulikult kodu poole. Hakkasin ka sokki kuduma. No oma 5cm on valmis, rohkem pole jõudnud.

Kolmapäev 17 mai 2017

30 päev. See You UK and welcome Estonia Täna hommikul helises äratuskell 3.15. Hommikusöök koosnes sellest, mis veel kapis järgi oli...