Täna hommikul avanes meil armas selge taevaga ilmake, aga ilmateade lubas külma arktilist tuult. Hommikused protseduurid tehtud, seadsin sammud 8.30 Langley Lodge'i poole, kodust on umbes 10-15 min jalutuskäiku. Orieteerusin sinna väikese segadusega, et õigesse kohta ikka jõuda. Korra olin juba abilist ka kasutamas aga siis juba oli näha õiget tänavasilti.
 |
| Tuba, mis ootab järgmist klienti |
Jõudsin enne 8.45 kohale, andsin uksekella ja uks avati ning olingi sees. Täna keegi mind vastu ei võtnud, seisin seal stuffi toas ja mõtlesin, mida teha. Kindel reegel on see, et tööle tulles tuleb ennast registreerida, mis kell sa tööle tulid ning ka lahkudes fikseerida kellaaeg. Kui keegi sind ise sappa ei võta, tuleb ise otsida tegevust. Otsisin üles Sara ja kohe leiti mulle tegevusena tuua Maryle teed ja teisele prouale kohvi. Köögis otsisin, kus midagi on ja kust piima tee/kohvi peale saab. Siin on piimaautomaat, milles käib selline pea 10liitrine kanister piimaga. Piim ja kohvi serveeritud, läksin tuppa 22, kus elab Paul. Ajasin temaga pikalt juttu, rääkis oma koerast, kes 12aastasena suri ja oma haigusest. Tal on vasak pool halvatud ning ta ise ei liigu üldse. Pauliga vestlus peetud, vaatasin kas keegi vajab veel abi. Ühel proual aitasin valge kampsuni seljast ära ning kohendasin tugitoolis patja. Sellega ta tol hetkel leppis. Peter on härra, kes on ka voodis ja tema ei taha kuidagi süüa. Proovin talle anda mingit valget sidrunipudingit ja selle sain talle täiesti ilusti sisse, ise ka üllatusin, sest lõunane toit jääb tavaliselt järgi. Teed ta küll juua ei tahtnud. Väga paljudel on tubades vedelikku paksendavad pulbrid, et kergendada neelamist. Järgmisena tuli juba lõunasöögi ralli. Mina sain täna taas toita Katreeni. Tema sööb alati kõik ära, aga tema abikaasa kõrvalvoodis ei tahtnud täna miskit eriti süüa, talle toodi supp. Siin kulubki väga palju aega toitmiste peale, sest siin on päris palju toidetavaid kliente. Lõunasöögitaldrikud tuli ära tuua ja köögis tuli täita aruandepaber, kes kui palju sõi. Käik tuleb paberile üles kirjutada ja märkida. Jootsin teed vanaprouale, kes ei oska hädaabi nuppu ka kasutada, hooldaja palus, et ma fikseeriks, kui palju teed ta jõi. Väga täpselt tuleb kõik üles kirjutada.
 |
Tänased töötajad: med - Georgiana. Hooldajad: Lisa, Michelle,
Sonja, Sandra ja Amber. Köök - Sheila, Izzy, koristus - Steve. |
Nüüd tuli koristada tuba, kus elanud meesterahvas oli mõned päevad tagasi lahkunud taevastele radadele ning omaksed olid kaasa viinud kõik, mida nad soovisid kaasa võtta ja ülejäänud tuli ära visata. Madratsile sai tehtud desinfitseeriv puhastus. Ruum, mida koristasime, maksab ca 800 naela nädal. Pauli tõsteti hostiga tugitooli ja tugitool sõidutati puhkeruumi, kus tal oli korraga 4 külalist. Pidevalt on kosta kella häält, sest välisuks on kogu aeg lukus ning sissesaamiseks tuleb kella anda. Lisaks väljaminemisel saad ust lahti teha ainult koodiga.
 |
| Valmiv mäng |
Majja tuli nüüd ka tegevusjuhendaja, kes hakkas ette valmistama mängu. Kuna enamik residente enamjaolt puhkas, siis jälgisin Liisa (tegevusjuhendaja) tegevust ning pakkusin ennast appi. Nii sättisime voodilina maha, mina hakkasin ringe sinna joonistama 8 tk ning nende sisse taldrikuga veel väiksem ring. Liisa kirjutas numbrid sisse ning ka teised hooldajad tulid vaatama, mida me teeme ning aitasid numbri ringid ära värvida vildikaga. Rõõmus ühine tegevus. Pärast lasime veel residentidel ka pintsliga värvida. Tahtsin pilti teha ka tegevusest, aga pidin minema ekstra ülemuse käest küsima, kas tohin teha, aga tema tahtis teada, kes seal mängimas on. Ütlesin, et ma ei pane seda pilti kuhugi avalikult üles, vaid kasutan oma koolitöö esitlusel - siis sain loa. Seepärast ei ole ka siin klientide pilte eriti, vaid mõned üksikud, kelle käest on luba küsitud. Aitasin Maryl värvida ning hiljem panime kuivama tugitooli peale. Kuna värv tahab kuivada, siis ei saanud me täna rohkem edasi teha.
Tundsin muret, mis minust homme saab, sest keegi korraldusi ei jaganud. Seega suundusin ülemuse juurde ja tegin ettepaneku, et ma võiks nädala lõpuni siin olla ja siis järgmisel nädalal vahetame. Ta lubas uurida ja vastata varsti. Vahepeal tuli häiriv kell toast nr 10, Sara palus mul minna vaatama ja näitas, et see on üleval korrusel. Mis ikka, tõttasin sinna ja leidsin proua, kelle mees vajas paberrätikuid. No mis ikka, taas tormasin alla ja otsisin kust sain ning taas üles. Aitasin härral püksid üles tõsta ning hoidsime koos tema naisega siis härrat püsti. Proua palus, et tühjandaksin poti, nu mis ikka, teeme ära. Maja polnud veel nii tuttav, seisin nõutuna teisel korrusel, et kus ma saan poti ära pesta. Natuke luusimist ja leidsin pesuruumi. Tehtud, tagasi tuppa nr 10 ja saanud tänusõnad kaasa, lahkusin toast. All pidasime veid plaani Liisaga, et mida homme teha ja ta soovis, et ma teda aitaksin, kui ilm ilus, klientidega õue minna. Kõik sõltub ilmast ja homsest päevast. Tööpäev hakkas läbi saama ning mul polnud vastust, mis saab homme. Mis ikka, läksin taas ülemuse juurde - jep, nädala lõpuni olen Langleys.
Aeg lahkuda, jätsin töötajatega head aega ning lendasin õue, kus päike paistis. Tõttasin kodu poole ja kuna tuppa ei tahtnud veel minna, siis seadsin sammud hoopis mere äärde. Jalutasin rannal ja vaatasin, et mõõn on hetkel kõrgpunktis. Rannas liival korjasid inimesed midagi, läksin lähemale, et pilti teha ja vaadata, mida nad korjavad, aga kahjuks botastega just nii kaugele ei saanud ja jäigi vastus saamata. Siin on väga palju erinevaid kirikuid, meie 5 minuti ümbruses on neid vähemasti 4 erinevat. Päike paistis, aga tuuleke oli päris jahe, seega koju. Õhtu taas enamikus arvuti taga. Kella 20.00 pannakse meie väiksed kohalikud poed kinni, aga meil oli leiba vaja ning kurki tahtsime, seega kiire minek väiksele jalutskäigule poodi ja tagasi. Õhtul väike nosimine ja varsti juba tuttu.
VÄRVILISI UNENÄGUSID :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar