6. päev - Rütm hakkab tulema
Täna hommikul tegin taas "pätika" ning võtsin võileiva hinge alla ja juba kella üheksast pidin olema Palmestonis kohal. Täna ootas ees järgmine koolitus: kuidas käsitleda erinevaid abivahendeid. Istusime Antony tuppa C1 ja Ruth rääkis meile tõstuki kasutamisest, ratastoolidest, rulaatoritest, libilauast, libilinast. Uudisena tuli see, et see hooldekodu ei võta vastu väga raskeid kliente, sest nendel ei ole sellist taset, koridorid on liiga kitsad ning abivahendeid pole piisavalt. Neil oli kunagi juhus, kus toodi 249 kg inimene ja 3 töötajat pidid teda keerama. Isegi voodi ei pidanud sellele kliendile vastu. Neil on siin selliste inimeste jaoks spetsiaalne hooldekodu. Koolitas meid taas Ruth ja patsiendiks oli tema vanem tütar. Paar tundi möödus päris kiiresti ja allkorrusele jõudsin mingi 11 paiku. Alati tuleb vaadata, kas kõikidega on kõik korras ja kas nad vajavad midagi. Mõnedel klientidel oli veel teetassid ees, tõin need ära. Varsti tegi Edna kutse, ta oli vaja tuua toast välja ühisruumi. Edin mängis mulle klaverit ja oli nõus, et ma teda pildistan. Must kass tahtis ka sisse tulla, avasin talle ukse, et ta saaks oma toidukausi juurde tulla. Edin on mänginud kirikus igal pühapäeval ja kurtis, et sõrmed ei kuula enam sõna ja see siin hooldekodus on tema klaver. Lisaks pillimägimisele meeldib Edinile ka lilli kasta ning kassi eest hoolitseda. Kõik siinsed residendid on väga korrektselt riides ja kammitud ning ehtedki on kasutusel.
Tea trolley |
Järgmisena liikusime Margredi juurde, kes on ka voodis, aga ei kuule midagi. Temaga korraldasime sama protseduuri.
Madratsid, mida siin kasutatakse |
Ülevalt kuulsin taas Stella häälitsemist - ta tahab koju minna ja ootab kogu aeg, et keegi talle järele tuleb, siis ta kutsub appi, aga ta ei saa ise voodistki välja. Vahel olen teda niisama rahustamas käinud ning lihtsalt vestlemas.
Bella, kes on 99 aastane läks juba 2. korrusele oma tuppa magama. Ta vahel lähebki paariks tunniks puhkama ja siis hiljem taas üles. Mondy ja Enidiga me meisterdasime päikesepüüdjad, mis olid osaliselt juba ette valmistatud, vaja oli vaid liimida sädelevad kivikesed. Mondyle koorisin mingi aeg õuna tükkideks ning viisin talle, aga see oli suhteliselt kõva õun ning naise palvel viisin õunad aeda aiamajakese katusele, et tuvid saaks sööma tulla.
Nüüd oligi juba vaiksem hetk ning kell parasjagu nii palju, et meie esimesele nädalale joon alla tõmmata.
Jätsime tüdrukutega head aega ning suundusime koju.
Õhtu
otsustasime välja minna 3 balti riiki - Eesti, Läti ja Leedu. Jolanta (leedulanna) tuli meile autoga järele ja suundusime Itaalia restorani "Ill Palazzo" London Roadil. Tellisime toidud ja nautisime õhtusööki.
Meie tuba, mida Katiga jagame, on enam-vähem. Kahjuks ei saa siin pliiti kasutada, kohvi teeme ka toas ja külmkapp on allkorrusel. Ühel päeval panime sinna piima külma ja hommikul avastasime, et seda oli ka keegi teine juba kasutanud.
Jutustasime muidu elust siin ja seal ning hobidest. Jolanta on siin olnud juba 3 aastat, ka tema pere on Inglismaal. Daice abiellus leedukaga alles eelmisel aastal ja töötab alles kolmandat nädalat. Õhtusöögi lõppedes jalutasime mööda õhtuseid tänavaid rahulikult kodu poole. Hakkasin ka sokki kuduma. No oma 5cm on valmis, rohkem pole jõudnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar