13. päev - pikk, pikk
Täna tervitas taas armas päike, kui aknast välja vaatasin. Hommikukohvi ja võileib hinge vahel, arvasin, et täna tuleb lühike päev... Vaat nii on, kui sina mõtled, siis keegi teine töötab vastu. Taas rahulik jalutuskäik Langley Lodge Nursing Home'i, mille teekonnal kohtasin täna armsat kassi, kes magas auto kapoti peal. Tahtsin talle pai teha, aga ta vaatas mu lähenevat kätt väga umbusklikult ning nii ma ta sinna maha jätsin.
Taas alustame päeva siis sellega, et riietume ja vaatame, kes meil täna tööl on. Cindy oli minu jaoks täna uus nägu. Imestan, et siin on hooldajad väga noored inimesed. Meie riigis nii ei ole. Meil on hooldajateks pigem keskea ületanud töötajad.
Selgus, et täna peab keegi olema kogu aeg 1:1 ühe residendiga st et kogu aeg peab 1 inimene olema tema juures, tegemist taas meesterahvaga. Tema koduks sai ruum nr 30.
Esmalt tundus, et täna pole midagi teha ning ma süvenesin kliendi mappi, et mis seal kirjas on ka. Hooldusplaan koosneb 8 erinevast osast, aga sellest kunagi teine kord pikemalt. Tunnike sain mapiga tutvuda, kuid siis oli vaja miskit korraldada. Ruumist nr 28 kostus häire. Proua tahtis voodist üles tulla ja minna istuma tugitooli. Kedagi teist hooldajatest läheduses ei olnud ja nii ma siis hakkasin üksi temaga toimetama, kuigi
tegelikult ei tohtinuks. Vaikselt askeldadaes sain tema korda ja tooli istuma. Järgmisena tuli juba soov Pauli toast, sest ta oli väga halvasti voodis ja teda oli vaja liigutada voodist välja. Taas murekoht, ma ei saa seda üksi teha. Ootasin, kuni keegi vabaneb ja mulle tuli appi Lindi (tõmmu naine). Saime Palulil pluusi vahetatud ning tõstukiga tõstsime ta tugitooli ning tugitooliga sõidutasime puhkeruumi. Avastasin, et Tom on ka juba puheruumis ning tervitasin rõõmsalt teda. Elleni kord oli nüüd puhketuppa tulla, tema ruumis on raske ratastooliga liikuda, sest see ei mahu uksest välja. Keelatud on kasutada ratastooli, kui ei ole jaluseid küljes. Muud üle ei jäänud, kui viia Ellen puhkeruumi läbi õue. Enamik kliente oli juba teenindatud ja kätte hakkas tulema lõuna, köögis oli täna taas Sheila. Lõuna aegu tuleb tavaliselt keegi veel korra paariks tunniks appi, et kiirelt lõuna ära teha ja söötmisi on päris palju (Katreen, Peeter, Ellen, Josephina). Mina toitsin puhkeruumis Ellenit ja magustoiduks sai ta jogurti. Ellen sõi kõik ilusti ära.
Vahepeal tuli mänedžer mu juurde ja palus, et kas ma ei teeks täna kella 20.00 ni? No mis teha, eks siis teeme ära, ise pidasin küll vaikselt plaani, et tulen 16 aegu ära, aga mis ikka, teeme ära. Pärastlõuna oli kui vurrkanni elu, sest täna tuli juurde 2 meesterahvast ning eile ka veel 1, seega on vaba veel vaid 4 voodikohta. Sain mahti ka pidada enda lõuna kiirkorras ja taas häirenupp seina peal andis märku, et keegi vajab abi. Nii me jooksime: kes tahtis tualetti, kellel pott tühjendada, kellelgi oli vaja hapnikuaparaat välja lülitada, keegi soovis rääkida õega.
Kella 16 aegu hakkasime inimesi viima tagasi vooditesse ja vaatama üle kõikide mähkmeringi. Mina olin paaris kuldkiharaga (nime ei mäleta). Nii ringitiirutades läks aeg väga ruttu. Peetril mähkmeid vahetades on ta tihti kuri, aga täna oli ta kuidagi väga rahulik ning saime mähkme vahetatud. Suur toimetamine tuli ka toas nr 3, kuhu tuli uus härra. Vahetasime ka temal just mähkme ära, kui tulid Sara ja Vicky ning tirisid kaasa lamatisevastast madratsit. Nüüd tuli siis jälle härra voodist välja saada ja madrats ära vahetada. Nii me siis neljakesi seal maadlesime ning saime ikka tehtud.
Õhtul kella 20.00 aegu tuli öine vahetus ning meil oli aeg hakata lahkuma. Enamus inimesi oli viidud vooditesse. Tegin omale tassi kohvi ning paar puuvilja põske ja sain tulema. Õhtu oli väga vaikne ja ilus, tuli tahtmine minna veidi jalutama ja istuda korra maha ning lõõgastuda. Läksin kodust läbi ja Kati oli ka tagasi ning veensin Kati kaasa tulema alla randa, et korra istuda. Otsustasimegi, et lähme vaatame siia alla randa restoranid aga kaugemale ei lähe. Oli teine avatud ja lubasime endale väikese nädalalõpu lõõgastuse.
 |
| Töötajate ruum e puhkeruum |
Selgus, et täna peab keegi olema kogu aeg 1:1 ühe residendiga st et kogu aeg peab 1 inimene olema tema juures, tegemist taas meesterahvaga. Tema koduks sai ruum nr 30.
Esmalt tundus, et täna pole midagi teha ning ma süvenesin kliendi mappi, et mis seal kirjas on ka. Hooldusplaan koosneb 8 erinevast osast, aga sellest kunagi teine kord pikemalt. Tunnike sain mapiga tutvuda, kuid siis oli vaja miskit korraldada. Ruumist nr 28 kostus häire. Proua tahtis voodist üles tulla ja minna istuma tugitooli. Kedagi teist hooldajatest läheduses ei olnud ja nii ma siis hakkasin üksi temaga toimetama, kuigi
 |
| Veel vaba tuba, nr 2 |
Vahepeal tuli mänedžer mu juurde ja palus, et kas ma ei teeks täna kella 20.00 ni? No mis teha, eks siis teeme ära, ise pidasin küll vaikselt plaani, et tulen 16 aegu ära, aga mis ikka, teeme ära. Pärastlõuna oli kui vurrkanni elu, sest täna tuli juurde 2 meesterahvast ning eile ka veel 1, seega on vaba veel vaid 4 voodikohta. Sain mahti ka pidada enda lõuna kiirkorras ja taas häirenupp seina peal andis märku, et keegi vajab abi. Nii me jooksime: kes tahtis tualetti, kellel pott tühjendada, kellelgi oli vaja hapnikuaparaat välja lülitada, keegi soovis rääkida õega.
 |
| Sellega toodi täna klient majja |
Õhtul kella 20.00 aegu tuli öine vahetus ning meil oli aeg hakata lahkuma. Enamus inimesi oli viidud vooditesse. Tegin omale tassi kohvi ning paar puuvilja põske ja sain tulema. Õhtu oli väga vaikne ja ilus, tuli tahtmine minna veidi jalutama ja istuda korra maha ning lõõgastuda. Läksin kodust läbi ja Kati oli ka tagasi ning veensin Kati kaasa tulema alla randa, et korra istuda. Otsustasimegi, et lähme vaatame siia alla randa restoranid aga kaugemale ei lähe. Oli teine avatud ja lubasime endale väikese nädalalõpu lõõgastuse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar