Pühapäev 16 aprill 2017

 1 päev - Pühapäev 16.04.- aeg lahkuda

Saarelisus andis tunda, pidin kodust lahkuma juba laupäeval, et linnas (hiidlaste jaoks Tallinnas) olla kell 10.00.

Pühapäev võttis vastu mind kerge lumehelveste hõljumisega, mis muidugi üha hullemaks läks. Mis muud, kui võtsin taevataadi märguandena, et tuleb siit riigist lahkuda. Lennujaam võttis mind vastu ehitusjärgus olevana, aga polnud hullu. Kasutasin juhust ja kaalusin oma pagasi. Tuli tõdeda, et pean veidi suut kohvrit kergendama. Mis ikka, laotasin aga kohvri laiali ja käsipagasi ka ning mõningad kommikotid ja vorst rändas käsipagasisse. Reisikaaslased HKHKst leidsin terminali lõpust ja meie koordinaator Heli ootas meid ka. Vajalikud paberid jaotatud, suundusime pagasit ära andma, kõik kulges rahulikult, pagasi kaal sobis ka, mis sest, et mõnisada grammi oli üle. Turvakontrollis ei tahetudki mu pannkoogijahu üle vaadata, olin isegi pettunud. Eelmisel aastal tahtsid küll näha. Taas veidi vabadust ja aja parajaks tegemist ning lennuleminek võis alata. Lennuk oli väga täis, me vallutasime 15. rea. Kaks pool tundi lendu kujunes rahulikuks ning London võttis meid vastu soojema ilmaga. Lennuk maha jäetud, algas seikluslik raudteeralli. Otsisime "undergroundi" võimaluse. Kuna meil oli kaasas inimene, kes vägesid juhatas ja teadis ka miskit, siis lasin ennast rõõmuga vooluga kaasa minna. Läksime sinna, kuhu Heli Heimo meid juhatas. Uskumatult raskeks kujunes kohvrite vedamine treppidest üles.  Seda oli vaja teha korduvalt. Teiste reisikaaslastega lõime lahku enne Kings Cross raudteejaama ja sealt pidime ise edasi seilama. Londoni metrookaardiga üritasin juba eelnevalt tutvust teha, kuid see tundus täiesti mõtetu, kui põhimõttest aru ei saa. Seilates rongidega hakkasime juba ka sellest süsteemist aru saama: jälgida tueleb sihtkohta ja kindlasti ka liini nimetust ning miski pole võimatu. Väljusime rauteejaamas mingile x tänavale ning taas vaja tegeleda orienteerumisga, et saada õige suund kätte. Kaks pead on ikka kaks pead - saime juhiseid tahvlitelt ning ka meie sisetunne oli õigel teel. Eesmärk oli meil leida majutuskoht Arriva hotell. Kings Crossist oli see vaid 25 minuti tee koos kolakate kohvritega.

     

Londoni kesklinnas

            

Tüüpiline Londoni maja

Hotell Arriva ja Kati Kukk

  

  

Sirelid ootasid ja pakkusid erinevaid kevadlõhnasid

Tuba saadud, esmane ülevaade toale tehtud, veidi ennast turgutatud ja tehtud esimene avastus - KATKISED KINGAD. Oh mulle need nii meeldisid, aga ju kõiksevägevam otsustas teisiti ning minul jäi üle vaid leppida. Kingadel oli tald lahti tulnud. Ju need koristaja kunagi leiab. Juhised alt saadud, otsustasime Katiga minna linna peale laiama ja selleks kasutasime bussi nr 91, millega sõites nautisime Londoni arhitektuuri ning suurlinna tulesid. Maha läksime Trafalgar Square'il, siin lõime tutvust Admiral Lord Nelsoniga ning taustaks laulis koor Kristusest.  National Gallery hoone mõjus massiivselt ja suursuguselt. Meie võtsime teekonna Soho poole, ikka jalutades ja nautides. Hüppasin sisse ka suveniiripoodi ning tegin oma esimese ostu - seljakotile taas üks vimplike juurde. Päev oli olnud pikk ning nüüd otsustasime liikuda kuhugi sööma. Täiesti suvaline koht, mis teele jäi, sinna me ennast maha sättisime ning otsustasime süüa inglisepäraselt CHIPS AND FISH. Praad oli megasuur ja seda andis ikka kõhtu virutada, aga aeg läks ning söömisega suutsime ka vihma eemale peletada. Küsisime lahkelt teenindajalt oma teekonna kohta selgitust ja hakkasime vaikselt jalutama ööbimispaiga poole. Suundusime läbi väiksemate tänavate ning sai nauditud sealset vaikust ja rohelisust. Teekonnal sattusime mööduma ka British Museumist, kuid see oli juba kinni. Erinevad rohelised aiad tõmbasid meid oma poole ning nii tiirutades kaotasime korraks teeotsa. Nu mis teha, kui kotkapilku ei ole ja kaardid on naa väikse kirjaga. Küsisin mööduvalt teeliselt selgitust, kus asume ning teekond sai selgemaks.
Saime Heliga kokku veel Kings Crossi vastas olevas Türgi restoranis ja muljetasime tänase päeva sündmusi. Jalad andsid juba tunda pikast marssimisest ning igatsesid voodit. Nüüd seadsime sammud juba hotelli poole ning andsime aega kehal puhata - uneaeg.